Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mais vähenes kaupade väliskaubandus esmajoones Euroopa Liidu väliste riikidega

Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Kaubavahetuse puudujääk vähenes novembris ligi poole võrra

Artikkel
Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Teenuste väliskaubandus sai möödunud aastal korralikult räsida

Artikkel
Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Intrastat

Sisuleht

Mis on Intrastat?

Intrastat (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL-i) riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastat sai alguse 1993. aastal, mil loodi EL-i riikide ühisturg ja kadus tollikontroll EL-i sisepiiridel. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt majandusüksustelt. 

EL-i siseses kaubavahetuses kasutatakse ekspordi ja impordi asemel mõisteid kauba saabumine ja kauba lähetamine (ingl k arrivals and dispatches) ning majandusüksusi

Teises kvartalis oli teenuste eksport rekordtasemel

Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Rahvastikuteadlane: rahvaloendus on oluline avaliku arutelu küsimus

Artikkel
2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemustest selgub, et 46% Eesti elanikkonnast elab Harjumaal ja keskmine Eesti inimene on ei rohkem ega vähem kui 42-aastane. Mida see aga meie rahvastiku jaoks tähendab, selgub vastvalminud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“.