Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimase ajakasutuse uuringu andmetest aga selgub, et praeguseks on Eesti naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Peamine põhjus on selles, et senisega võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega. Kust on tulnud majapidamistöödes ajavõit?

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

“Statistikaameti ülesanne on küsida vaid hädavajalikku. Me küll küsime palju riigi toimimiseks olulisi andmeid, aga palju enam anname neid ühiskonnale ka tagasi,” tõstis möödunud aastale tagasi vaadates esile statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Tema sõnul on selle kinnituseks rohkem kui 2 miljonit andmebaasi külastust, üle 3000 avaldatud näitaja ja rohkem kui 8200 meediakajastust ühe aasta jooksul. „Me näeme õhtuti „Aktuaalsest kaameras“ ja eriti majandusuudistes, et meie andmed toetavad pea iga päev avalikku arutelu ning järjepidevalt iseloomustavad oluliste nähtuste, näiteks rahvastiku

Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.