Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud ehitised

Statistikatöö eesmärk on anda teavet kohalikelt omavalitsustelt ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumide, mitteeluhoonete ning rajatiste kohta ehitise liigi järgi.

Administratiivandmetel põhinev uuring

Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumide ja mitteelamute arv, pind ja maht ehituse liigi, asukoha ja hoone tüübi järgi;
ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud rajatiste arv ja nende tehnilised andmed ehituse liigi, maakonna ja rajatiste tüübi järgi.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK).

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu alusel määratakse ehitise tüüp (nt kood 11101 on üksikelamu; 12201 büroohoone jne).

Ehitus

Ehitamist alustatud – ehitustööde tegelik algusaeg vastavalt ehitise omaniku poolt kohalikule omavalitsusele esitatud ehitamise alustamise teatisele

Ehitise kasutusluba – kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada kavandatud otstarbe kohaselt

Ehitusluba – kohaliku omavalitsuse nõusolek

• püstitada ehitusloal märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikud rajatised;
• laiendada ehitusloal märgitud ehitist või selle osa;
• ehitada ümber (rekonstrueerida) ehitusloal märgitud ehitist või selle osa.

Ehitusteatis – kohalikule omavalitsusele esitatav teave ehitise ehitamise kohta

Eluruum – alaliseks elamiseks sobiv üksikelamu, kaksikelamu- ja ridaelamusektsioon või korter, milles on vähemalt üks tuba ja mis vastab sanitaartehnilistele nõuetele

Eluruumi pind – kompaktse, funktsionaalselt ühendatud ja elamiseks vajaliku ning sobiva elamispinna (tubade pind) ja abiruumide (köök, esik, WC, pesemisruum, vannituba, hall, garderoob, panipaik, sisseehitatud seinakapp, veranda, sahver, vaheruum jm) põrandapinna summa

Hoone – maapinnaga püsikindlalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis

Kasutusteatis – kohalikule omavalitsusele esitatav teave ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmise kohta

Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000 elaniku

Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km² kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku

Mitteelamu – hoone, mis ei ole mõeldud alaliseks elamiseks

Rajatis – ehitis, mis ei ole hoone

Suletud netopind – kõigi põrandapindade summa ruutmeetrites. Selle pinna sisse ei arvata seinte ja usteavade alla jäävat pinda. Ehitise suletud netopind = eluruumide pind + mitteeluruumide pind + üldkasutatav pind + tehnopind.

Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km² kohta ning rahvaarv koos piirnevate sarnaste asulatega on vähemalt 5000 elanikku

Eluruum;
mitteelamu;
rajatis

Ehitisregistrisse kantud ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid, mitteelamud ja rajatised

Kogu Eesti

1992–…

Andmed avaldatakse eelneva kvartali ja aasta kohta, see tähendab, et 2025. aasta aastaandmed avaldati 2026. aasta alguses ning 2026. aasta I kvartali andmed avaldati sama aasta teises kvartalis.

Ei ole rakendatav

Ehitised – arv;
eluruumi pind, hoone suletud netopind, rajatise ehitisalune pind – ruutmeeter (m²);
hoone maht – kuupmeeter (m³);
rajatise pikkus – meeter (m)

Aasta – kasutusloa saanud elamud ja mitteelamud tüübi, toalisuse ning piirkonna/haldusüksuse järgi (ainult uusehitus);
kvartal – ehitus- ja kasutusloa saanud ehitised tüübi, ehituse liigi ja maakonna järgi

Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Selles töös kasutatakse ehitisregistri andmeid, mis on avalikud. Seega konfidentsiaalsust ei rakendata.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta;
kvartal

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö andmed kajastuvad ehitusmahuindeksite andmetega ühises pressiteates, mis ilmub kord kvartalis, hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu. 27. mail 2026 avaldati uudis „Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Ehitus / Ehitus- ja kasutusload tabelites
EH04: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid (uusehitus, kvartalid);
EH044: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud mitteelamud (uusehitus, kvartalid);
EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja elamu tüübi järgi (kvartalid)
EH046: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud mitteelamud ehituse liigi, maakonna ja hoone tüübi järgi (kvartalid);
EH047: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud rajatised ehituse liigi, maakonna ja rajatise tüübi järgi (kvartalid);
EH05: Elamuehitus;
EH06: Kasutusse lubatud eluruumid (uusehitus);
EH44U: Kasutusse lubatud eluruumid tubade arvu ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus);
EH46U: Kasutusse lubatud eluruumid elamu tüübi ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus);
EH47U: Kasutusse lubatud mitteelamud tüübi ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus).

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Ehitus. Arhiiv on lõpetatud tabelid
EH061: Kasutusse lubatud eluruumid omaniku järgi (uusehitus) (1993–2016);
EH07: Kasutusse lubatud eluruumide jaotus tubade arvu järgi (uusehitus) (1992–2020);
EH072: Kasutusse lubatud eluruumide jaotus asukoha järgi (uusehitus) (1992–2017);
EH073: Kasutusse lubatud eluruumide jaotus tehnovarustuse järgi (uusehitus) (1992–2017);
EH074: Kasutusse lubatud eluruumide jaotus elamu tüübi järgi (uusehitus) (1992–2020);
EH081: Kasutusse lubatud eluruumide arv ja pind maakonna järgi (uusehitus) (1993–2020);
EH10: Kasutusse lubatud mitteelamud tüübi järgi (uusehitus) (1993–2020);
EH11: Ehitusloa saanud eluruumid (uusehitus) (1994–2020);
EH12: Ehitusloa saanud mitteelamud tüübi ja maakonna järgi (uusehitus) (1998-2011);
EH42: Kasutusse lubatud eluruumid finantseerimisallika ja haldusüksuse järgi (1999–2002);
EH44: Kasutusse lubatud eluruumid tubade arvu ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus) (1999–2017);
EH46: Kasutusse lubatud eluruumid elamu tüübi ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus) (1999–2017);
EH47: Kasutusse lubatud mitteelamud tüübi ja piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus) (1998–2017).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 5403 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“.
Ehitusalast statistikat leiab ka statistikaameti ehitusvaldkonna lehelt.

Eurostatile edastatakse üksnes ehituslubade kvartaliandmed kord kvartalis andmeedastusprogrammi EDAMIS kaudu. Andmed edastatakse Eurostatile samal päeval, kui need avaldatakse statistikaameti andmebaasis, hiljemalt 20 päeva (T + 20 päeva) pärast aruandekvartali lõppu.
Eurostati andmebaasis avaldatakse need tabelis Building permits by type of building – quarterly data.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 154 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati metoodikajuhend: European business statistics methodological manual for short-term business statistics (2021).

Eurostatile saadetud kvaliteedi-metoodikaaruannet vt atribuudist „Kvaliteedidokumendid“.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile saadetud kvaliteedi-metoodikaaruande leiab Eurostati ehituslubade lühiajastatistikat kirjeldavate metaandmete lehelt.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud Statistikaameti kvaliteedipoliitikas (https://stat.ee/et/statistikaamet/meist/strateegia/kvaliteedipoliitika) ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

2025. aasta andmete hindamisel kvaliteediprobleeme ei tuvastatud, sisendandmete hõivamisega ja andmete õigeaegse avaldamisega ei olnud tõrkeid.

Andmeid kasutavad ministeeriumid (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium), asutused (nt Eesti Pank ja riigikantselei), organisatsioonid, ettevõtjad, ajakirjandus, Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) jt. Andmeid kasutatakse majanduse kiirhinnangute tegemisel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/2152 ning selle sisunõuded on kaetud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse hiljemalt 20 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 20 päeva) ja 60 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 60 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Kvartaliandmed on avaldatud maakondade ning aastaandmed regiooni, maakondade ja valdade lõikes.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset kiirstatistika kohta käivat metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade andmed on võrreldavad alates 1992. aastast, mitteelamute ehitus- ja kasutuslubade andmed alates 1993. aastast ning rajatiste ehitus- ja kasutuslubade andmed alates 2011. aastast.

Kuni 2011. aastani olid andmed ainult uusehituse kohta. Alates 2011. aastast lisandusid laiendamise ja rekonstrueerimise andmed.

Kasutusse lubatud hoonete aegread (EH44U, EH46U, EH47U) omavalitsuste tasandil on võrreldavad alates 2017. aastast, kuna omavalitsusüksuste piirid muutusid pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi suurel määral. Haldusreform ei mõjutanud maakonna tasandil avaldatavat kvartalistatistikat.

Tabelites, kus andmed on avaldatud valdade lõikes (EH44U, EH46U ja EH47U), algavad uued aegread 2017. aastast, vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 9.

Ülejäänud tabelite aegridades ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Andmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“. Andmed on aluseks eluruumidesse tehtud investeeringute, sh kulumi arvestustes. Viimane on kaudse rendi komponent.
Ehituslubade andmete põhjal on hea hinnata tulevast ehitustegevust. Ehitus- ja kasutuslubade statistika on ajalise nihke tõttu ainult kaudselt võrreldav statistikatöö 20103 „Ehitusmahuindeksid“ andmetega.

Aasta- ja kvartaliandmed on omavahel sidusad, kuna aastaandmed saadakse kvartaliandmete summeerimisel.

Andmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“. Andmed on aluseks eluruumidesse tehtud investeeringute, sh kulumi arvestustes. Viimane on kaudse rendi komponent.

Andmed on sisemiselt sidusad. Sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed (ehitise tüüp ja piirkondlik jaotus) arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt ehitise kasutamise otstarvete loetelule.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel kuni lõpliku aastastatistika avaldamiseni. Täpsustused on tavaliselt seotud puuduvate või hiljem tühistatud lubadega. Kui andmeid on parandatud, siis on tabeli juurde lisatud vastav märkus.

Arvutatakse ainult uusehituse ehituslubade kohta ning saadetakse Eurostatile.

Andmed väljastatud ehitus- ja kasutuslubade kohta ehitise tüübi, ehitamise liigi ja ehitise asukoha järgi saadakse riiklikust ehitisregistrist andmevahetuskihi X-tee kaudu 5. kuupäevaks pärast aruandekvartali lõppu (T + 5 päeva). Ehitisregister on riiklik andmekogu, mille kaudu saab esitada ja menetleda ehitamisega seotud dokumente.

Aasta;
kvartal

Andmed saadakse riiklikust ehitisregistrist andmevahetuskihi X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnevate perioodidega.

Kontrollitakse andmete vastavust reeglitele:

• andmete olemasolu – kas ehitise kohta on märgitud kõik vajalikud näitajad (elamute puhul peab olema täidetud eluruumide arv, eluruumide pind, tubade arv, asukoht, korruste arv);
• loogilised kontrollid – kas andmed on omavahel kooskõlas (näiteks ehitise tüübi järgi on tegemist ühepereelamuga, kuid eluruumide arv > 1).

Imputeerimist ei toimu, registrist saadakse info kõikide perioodi jooksul väljastatud ehitus- ja kasutuslubade kohta.
Parandamine sisaldab loogilisi, aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine (eluruumide keskmine pind, 1000 elaniku kohta valminud uute eluruumide arv/pind).
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks.

Ei ole rakendatav

Korrigeeritud on uusehituseks väljastatud ehituslubade aegridu. Aegread on sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud ning arvutatud on trend. Korrigeerimiseks kasutatakse JDemetra+ tarkvara. Korrigeerimisel on arvestatud Eesti-põhist kalendrit.

Korrigeeritud andmed edastatakse vaid Eurostatile, statistikaameti andmebaasis korrigeeritud andmeid ei avaldata.

Puuduvad