Mullu aastakeskmine brutokuupalk ja reaalpalk tõusid
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes 0,9%. Nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal reaalpalk langes vastavalt 4,9% ja 1,8%.
2011. aastal oli keskmine brutotunnipalk 5,04 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,4%.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,4% ja 13,3%. 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam ning madala võrdlusbaasi tõttu oli 2011. aastal ka tõus kõige suurem.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 4,8% ja 7,9%.
2011. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8% ja tunnis 4,6%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 11,2% ja 12,0%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 5,2% ja 6,8%.
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal avalikus sektoris 853 eurot ja erasektoris 834 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 3,9% ja erasektoris 6,8%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Aasta | I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|
2008 | 825 | 788 | 850 | 800 | 838 |
2009 | 784 | 776 | 813 | 752 | 783 |
2010 | 792 | 758 | 822 | 759 | 814 |
2011 | 839 | 792 | 857 | 809 | 865 |
2012 | 847 |
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, 2011
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, 2011