Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8%.

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%.

Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest sageli tarbimise kaudu – kuidas inimesed liiguvad, mida ostavad või kui palju energiat tarbivad. „Andmed näitavad aga, et sama oluline on vaadata ka teist poolt. Keskkonnahoid ei ole ainult elustiil, vaid suuresti juba ka sotsiaalmajandusliku süsteemi osa,“ lisas ta. Keskkonnahoid panustab nii majandusse kui ka tööhõivesse Keskkonnahoid ei ole enam ainult looduskaitse, vaid on kujunenud eraldi majandussektoriks, mille suurus on võrreldav tervishoiu valdkonnaga. Statistikaameti andmed keskkonnakaupade ja -teenuste

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,4%.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest