Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis 25 täispikka filmi, millest 12 olid mängu-, 12 dokumentaal- ja üks animafilm.

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Eesti kinokülastuste arv püstitas 2017. aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir, teatab Statistikaamet. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud. Kinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22.Kinos käidi rekordiliselt palju: 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Eestis valmis 2013. aastal 40 pikka filmi, neist kümme pikka mängu-, 27 pikka dokumentaal-, kaks pikka animafilmi ja üks pikk muu film, teatab Statistikaamet.

2016. aasta vaadatuimaks filmiks Eesti kinodes oli kodumaine komöödia „Klassikokkutulek“, teatab Statistikaamet. Taasiseseisvusaja kinokülastajate edetabelis püstitas „Klassikokkutulek“ James Cameroni „Avatari“ järel teise tulemuse.

Kui viimase kümne aasta jooksul on Eestis valminud keskmiselt neli pikka kinomängufilmi aastas, siis 2009. aastal valmis neid seitse, mis on ühtlasi kogu taasiseseisvumisaja rekord, teatab Statistikaamet.

Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.