Otsingu tulemused

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Eesti kinokülastuste arv püstitas 2017. aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir, teatab Statistikaamet. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud. Kinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22.Kinos käidi rekordiliselt palju: 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Eestis valmis 2013. aastal 40 pikka filmi, neist kümme pikka mängu-, 27 pikka dokumentaal-, kaks pikka animafilmi ja üks pikk muu film, teatab Statistikaamet.

2016. aasta vaadatuimaks filmiks Eesti kinodes oli kodumaine komöödia „Klassikokkutulek“, teatab Statistikaamet. Taasiseseisvusaja kinokülastajate edetabelis püstitas „Klassikokkutulek“ James Cameroni „Avatari“ järel teise tulemuse.

Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.

Kui viimase kümne aasta jooksul on Eestis valminud keskmiselt neli pikka kinomängufilmi aastas, siis 2009. aastal valmis neid seitse, mis on ühtlasi kogu taasiseseisvumisaja rekord, teatab Statistikaamet.

Eestis käidi 2014. aastal kinos 2,6 miljonit korda, mis on taasiseseisvusaja rekord, teatab Statistikaamet. Viimase üheksa aasta jooksul on kinokülastuste arv igal aastal kasvanud.

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.