Otsingu tulemused

Juba üle 4000 inimese on andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Suuremahulised töökonkursid kuulutatakse välja tänavu sügisel.

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

1991. aastaga võrreldes on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese ehk 13,2% võrra. Kui taasiseseisvumise aastal elas Eestis 1 567 749 inimest, siis selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 360 745 inimest. Eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 61,6%-lt 68,5%-ni 2026. aastal. Kui 1991. aastal moodustasid eestlased rahvastikust veidi alla kahe kolmandiku, siis praegu on nende osakaal üle kahe kolmandiku. Eestlaste oodatav eluiga on 1991. aastaga võrreldes pikenenud 10,2 aasta võrra – 69,6 aastalt 79,8 aastani 2025. aastal. Esmasünnitaja keskmine vanus

ISBN 978-9985-74-547-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 180 lk Ilmus: 29.12.2014 Kogumik hõlmab puudega inimeste lõimumist nii kooli- kui ka tööelus. Analüüsitakse puudega inimeste materiaalseid võimalusi ja elatustaset ning selle mõju integratsioonile. Vaadeldakse puudega inimeste terviseseisundit ning vaba aja kasutamise võimalusi jms. Sisukord Puude kontseptuaalne käsitlus Tegevuspiiranguga rahvastiku käsitluste areng Tegevuspiiranguga elanike üldiseloomustus Tegevuspiiranguga inimeste leibkondade koosseis ja elamistingimused Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne Tegevuspiiranguga

2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa jäätmetest ringlusse. „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, et materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid,“ selgitas statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras. Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esimene etapp, mil inimesed saavad e-loendusel end ise veebis loendada, lõpeb pühapäeval, teatab Statistikaamet. Alates 5. märtsist külastavad Statistikaameti loendajad neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes e-loendusel ei osalenud või jätsid ankeedi täitmise pooleli.

Teisipäeva, 3. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.