Otsingu tulemused

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Areng nõuab teadlikku otsustamist ja selle aluseks on asjakohased andmed. Alati ei pruugi aga kasutusel olevad andmed erinevatel põhjustel anda otsustamiseks selgeid vihjeid ja vaja on veidi enam taustateadmisi. Üheks selliseks näiteks on piirkondlik ettevõtlusstatistika, mille hingeeluga lähemalt tutvusime.

Oktoobris algas Tartu Ülikooli ja Statistikaameti koostöös 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuring. Uuring toimub Euroopa 30 riigis ning keskendub vanuselise diskrimineerimise, pereloome ja laste saamisega seotud teemadele. Eestis hõlmab uuring 2000 inimest ning Statistikaamet alustas nende küsitlemiseks kodukülastusi.

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Paljude omavalitsuste juhtide laual on varem või hiljem rasked valikud – kuidas tulla toime väiksema hulga ressurssidega. Selliseid valikuid tehes muutuvad kriitiliselt tähtsaks usaldusväärsed arvud, neist loodud informatsioon, mille abil otsustada, kirjutab statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

2011. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis on Eurostat Eesti rahvaarvu suhtes veidi optimistlikum kui kolm aastat tagasi. Aastal 2060 on Eesti rahvaarv 40 400 inimese võrra suurem kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis. Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed. Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700. Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva

Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.