Otsingu tulemused

Maailm tüürib viimastel aastatel üha jõulisemalt edasi kahe suurema trendi rütmis – jätkusuutlikkus ning digitaliseerimine. Pealtnäha pole äsja joone alla saanud, üle kümne aasta toimunud rahvaloendusel nende kummagi suundumusega asja, kuid mõeldes järgmistele loendustele, siis just digivõimekus ja tark ressursikasutus koos registrikultuuri edendamisega määravad meie järgmise rahvaloenduse metoodika, sageduse ja läbiviija.

Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaamet on 13.–14. augustini Paide arvamusfestivalil ja 17.–18. augustini linnade ja valdade päevadel Tallinna lauluväljakul. Ole ka kohal!

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini. Pärast kolme järjestikust defitsiidis kvartalit ületasid III kvartalis valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud 1,4 miljardi krooniga taas kulusid. Aastate jooksul on kõige suurem ülejääk olnud just III kvartalis, ent alates 2002. aastast on defitsiiti jäänud vaid aasta viimane kvartal — seda kuni 2008. aastani, mil ülejääk saavutatigi vaid III kvartalis. 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kahanesid enim

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Täna, 12. jaanuaril korraldab Statistikaamet kohalikele omavalitsustele ja teistele piirkondlikust arengust huvitatuile partneripäeva "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Ideed on alati millestki inspireeritud, nii ka idee korraldada piirkondliku statistika partneripäev. Inspiratsiooniks oli kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste statistikatarbijate tagasiside, mida oleme saanud nendega kohtudes erinevatel üritustel. Et pakkuda piirkondliku arengu kohta infot ja mõtlemisainet ning inspiratsiooni statistika kasutamiseks neile, kel oma töös statistikat vaja läheb, korraldasimegi 12.01.2010 partneripäeva. Partneripäeval räägiti erinevatest indeksitest, mille abil mõõta linnade-valdade jätkusuutlikkust (neist saab lugeda kogumikus "Linnad ja vallad arvudes 2009")

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini.