Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 7% rohkem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eestis küll ehitusmaht suurenes, kuid välisriikides vähenes.

Rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui 2018. aasta samas kvartalis. Nii nagu aasta esimesel poolel suurenes ehitusmaht vaid välisriikides. Eestis ehitusmaht vähenes.

Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,2 miljardi euro eest ehk 3% rohkem kui aasta varem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes jäi ehitusmaht eelneva aasta tasemele.

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8088 vaba ametikohta, mis on 28% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööle võeti 39 540 inimest ja lahkujaid oli 50 184, kellest iga neljas taandus ametist tööandja algatusel.

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.