Otsingu tulemused

Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaamet alustas väliskaubanduse kauba saabumise küsimustiku asendamist teistest riikidest laekuvate andmetega. Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

2012. aastal kogub Statistikaamet andmeid ligi 40 000 majandusüksuselt. Kas majandusüksus on sattunud uuringusse ja tal on tekkinud andmete esitamise kohustus, saab nüüdsest kontrollida ameti veebilehel.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Äsja täienesid statistikaameti loodud juhtimislauad uute ettevõtluse ja tööelu näitajatega maakondades ja suuremates Eesti linnades.

Seoses sellega, et maksu- ja tolliamet pikendas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega mai lõpuni ja need andmed on aluseks ettevõtluse demograafia statistikale, muutuvad statistikaameti avaldamiskalendris märgitud tabelite avaldamise kuupäevad.