Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)

Statistikatöö eesmärk on anda olulisemate majandusnäitajate põhjal (müügitulu, varud, investeeringud, tööhõive) ülevaade kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete majandustegevuse kohta. Uuringu andmeid kasutatakse ka sisemajanduse koguprodukti arvutamiseks.

Tõenäosuslik valikuuring

Ettevõtete müügitulu, kulud, varud, investeeringud, töötunnid, lisandväärtus, tootlikkus jt suhtarvud tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK).

Kuni 2027. aasta lõpuni avaldatakse andmeid EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi, aates 2028. aastast EMTAKi 2025. aasta versiooni järgi. Koos 2028. aasta I kvartali andmetega avaldatakse ka uuele versioonile ümberarvutatud andmed aastate 2025–2027 kvartalite kohta.

Institutsionaalsetest sektoritest on kaetud mittefinantsettevõtted (ESA sektor S.11):

• Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
• Mäetööstus;
• Töötlev tööstus;
• Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
• Veevarustus: kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus;
• Ehitus;
• Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont;
• Veondus ja laondus;
• Majutus ja toitlustus;
• Info ja side;
• Kinnisvaraalane tegevus;
• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
• Haldus- ja abitegevused;
• Haridus;
• Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;
• Kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
• Muud teenindavad tegevused.

Andmed on avaldatud järgmiste suurusgruppide lõikes:

tulud, kulud, varud, hõivatute arv: 1–9, 10–19, 20–49, 50–99, 100 ja enam hõivatut.

Investeeringute ja tootlikkuse näitajate puhul jaotust ettevõtete suuruse järgi ei toimu.

Dotatsioon sõitjateveoks – riigilt või avalikelt institutsioonidelt saadud eraldised. Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves ette nähtud ühistranspordi sihtotstarbeline toetus, mida kasutatakse avaliku liiniveo korraldamiseks.
Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust), välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ettevõtluse lühiajastatistikas käsitletakse ainult 20 või enama hõivatuga välismaa äriühingute filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Statistiline üksus on ettevõte.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor – tegevusalad, mille tooted säilitavad, edastavad või kuvavad andmeid ja infot elektrooniliselt. (Andmete rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks on aluseks võetud OECD (majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni) definitsioon.)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor teeninduses – teeninduse tegevusalad, mille tooted on mõeldud infotöötluse ja side talitluse võimaldamiseks elektrooniliste vahenditega
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor töötlevas tööstuses – töötleva tööstuse tegevusalad, mille tooted on mõeldud kasutamiseks infotöötluses ja sides (sh ülekandmiseks ja kuvamiseks) või tooted, mis kasutavad elektroonilist töötlust materiaalsete nähtuste tuvastamisel, mõõtmisel, salvestamisel või füüsikaliste protsesside juhtimisel
Investeeringud põhivarasse – aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehitise ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse. Siia kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud kinnisvaraobjektide soetamine.
Kaubanduslik juurdehindlus – vahe kaupade ostuhinna ja müügihinna vahel ja arvutatakse järgnevalt: kaubanduslik juurdehindlus (%) = (müügitulu kaupade jae-ja hulgimüügist / edasimüügiks ostetud kaupade maksumus) × 100 – 100
Kaupade hulgimüük – kaupade edasimüük ja vahendus tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele. Kaupade vahendamisel ei kuulu kaup vahendajale ja siin näidatakse ainult teenustasu.
Kaupade jaemüük – kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest ja müügilettidelt eraisikutele isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata püsikaupade (autod, mööbel, olmeelektroonika, kodumasinad jm) müüki eraisikutele liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte.
Kinnisvarainvesteeringud – kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga toodete või teenuste tootmiseks, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus
Kulud kokku – müüdud toodete, kaupade, teenuste kulud ja tegevuskulud. Kulud kokku ei hõlma muid äri-, finants- ega erakorralisi kulusid.
Majutusteenuste müük – k.a hommikusöögi jm teenuste maksumus, kui neid müüakse koos majutusega
Müügitulu – kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu, aktsiise ega põhivara müügitulu
Ostukaup – kaup, mille ostjaettevõte müüb ilma lisatöötluseta
Rahvusvaheline vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti riigipiiri ületades
Riigisisene vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti piires
Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes. Standardtoodang ei sisalda käibemaksu, muid toodetelt makstavaid makse ega otsetoetusi.
Tegevusala – ettevõtte põhitegevusala, määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi
Toitlustusteenuste müük – valmistoitude ja jookide (ostukaupade ja omatoodangu) müük tarbimiseks põhiliselt müügikohas
Turismiteenuste müük – reisibüroode kaudu või otse reisikorraldajatelt elanikkonnale või äriklientidele reiside, reisi-, transpordi- ja majutusteenuste müük, valmisreiside korraldamine ja koostamine ning müük, muud reisimisega seotud teenused, k.a reserveerimine, giiditeenus ja turismi propageerimine
Tööga hõivatud isikute kvartalikeskmine arv – kõigi ettevõttes töötavate isikute arv. Siin näidatakse peale töötajate arvu omanike ja nende pereliikmete arv, kui nad töötavad selles ettevõttes.
Veoteenuste müügitulu laekumine Eestis – teenuse tellija asub Eestis nii rahvusvahelise kui ka riigisisese veo puhul
Veoteenuste müügitulu laekumine välismaal – teenuse tellija asub väljaspool Eesti riigipiiri
Veoteenuste müük – transporditeenustest saadud või saadaolev müügitulu. Siia kuuluvad riigisisene ja rahvusvaheline sõitjate/reisijate või kauba regulaar- ehk liinivedu ja juhuvedu raudtee-, maantee-, vee- või õhusõidukiga; lennukite, laevade, raudteeveeremi, busside, veo- ja sõiduautode rentimine koos meeskonnaga või juhiga; taksoteenindus.

Ettevõte

Eestis registreeritud ettevõtted, v.a finants- ja kindlustusettevõtted

Kogu Eesti

2001–…

Andmed on avaldatud eelneva kvartali kohta, näiteks 2026. aasta II kvartali andmed avaldati 2026. aasta augusti lõpus ehk hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu.

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad (müügitulu, kulud, varud, investeeringud) – euro;
tööhõive – tööga hõivatud isikute kvartalikeskmine arv;
töötunnid – tuhat tundi (ühe kümnendkohaga)

Kvartal

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusotsus, 26. juuni 2014, mis käsitleb liikmesriikidele erandite tegemist statistiliste andmete edastamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4164 all) (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Esmane konfidentsiaalsus:

1. Kui üksuste arv on alla kolme, siis on kõik näitajad konfidentsiaalsed;

2. Domineerimine – kui ühe üksuse osakaal on suurem kui 90% vastava suurusgrupi kaalutud summast.

Teisene konfidentsiaalsus:

esmase konfidentsiaalsuse tagamiseks, et ei oleks võimalik välja arvutada konfidentsiaalseks märgitud andmeid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Kvartal

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid / Lühiajastatistika tabelis

EM041: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi (kvartalid),

valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete investeeringud, sõlmitud liisingulepingud / Lühiajastatistika tabelis

EM042: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse tegevusala järgi (kvartalid),

valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete üldkogum, valim, vastanud. Kvaliteedinäitajad / Lühiajastatistika tabelis

EM046: Ettevõtete kvartalistatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi,

valdkonna Majandus/Ehitus/Ehitustööd tabelis

EH0012: Ehitustööd ehitustegevuse koha järgi (kvartalid),

valdkonna Majandus/Teenindus tabelis

TE0114: Teenindusettevõtete tulud ja kulud tegevusala järgi (kvartalid),

valdkonna Majandus/Transport / Transpordi majandusnäitajad tabelis

TS060: Transpordiettevõtete tulud laekumise ja transpordi liigi järgi (kvartalid),

valdkonna Majandus/Sisekaubandus / Sisekaubanduse majandusnäitajad tabelites

KM0104: Kaupade jaemüük tegevusala ja kaubagrupi järgi (kvartalid) ja

KM0107: Kaubandusettevõtete tulud, kulud, kaubanduslik juurdehindlus tegevusala järgi (kvartalid) ning

valdkonna Majandus / Turism, majutus ja toitlustus / Turismi, majutuse ja toitlustuse majandusnäitajad tabelis

TU410: Majutus-, toitlustus- ja turismiteenuste müük ja mahuindeksi muutus (kvartalid).

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid:

EM0411: Ettevõtete tootlikkuse näitajad tegevusala (EMTAK 2008) järgi jooksevhindades (2001–2016, kvartalid),

EM044: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jooksevhindades (2001–2011, kvartalid),

EM047: Ettevõtete üldkogum, valim ja vastanud tegevusala (EMTAK 2008) järgi (2009–2015, kvartalid),

EM411: Ettevõtete tootlikkuse näitajad tegevusala (EMTAK 2003) järgi jooksevhindades (2002–2008, kvartalid),

EM41: Ettevõtete majandustegevuse näitajad tegevusala (EMTAK 2003) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jooksevhindades (2002–2008, kvartalid),

EM44: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse tegevusala (EMTAK 2003) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jooksevhindades (2002–2008, kvartalid),

EM47: Ettevõtete üldkogum, valim ja vastanud tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2002–2008, kvartalid),

TU41: Majutus-, toitlustus- ja turismiettevõtete majandustegevus tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2001–2008, kvartalid),

TU411: Majutus-, toitlustus- ja turismiteenuste mahuindeks teenuse liigi järgi, eelmine periood = 100 (2002–2021, kvartalid),

TU412: Transpordiettevõtete tulud laekumise ja transpordi liigi järgi (kvartalid),

TS0702: Maanteetranspordi dotatsioon allika ja saaja järgi (2001–2018, kvartalid),

TS60: Transpordiettevõtete tulud laekumise ja transpordi liigi järgi (2001–2008, kvartalid),

TS702: Maanteetranspordi dotatsioon allika ja saaja järgi (2001–2008, kvartalid),

TE114: Teenindusettevõtete tulud ja kulud jooksevhindades tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2001–2008, kvartalid),

KM00339: Jaemüügi mahuindeks, 2010 = 100 (2001–2017, kvartalid),

KM0034: Jaemüügi mahuindeks, 2005 = 100 (2001–2012, kvartalid),

KM0100: Kaupade hulgimüük tegevusala (EMTAK 2008) järgi (kvartalid) (2001–2021),

KM0101: Kaupade jaemüük tegevusala (EMTAK 2008) järgi (kvartalid) (2001–2021),

KM0103: Jaemüügi mahuindeks tegevusala (emtak 2008) järgi, eelmise aasta vastav periood = 100 (kvartalid) (2002–2021),

KM0106: Jaemüügi mahuindeks kaubagrupi järgi, eelmise aasta vastav periood = 100 (kvartalid) (2002–2021),

KM100: Kaupade hulgimüük tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2000–2003, kvartalid),

KM1000: Kaupade hulgimüük tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2001–2008, kvartalid),

KM101: Kaupade jaemüük tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1995–2000, kvartalid),

KM1011: Kaupade jaemüük tegevusala (EMTAK 2003) järgi (1998–2008, kvartalid),

KM102: Jaemüügi mahuindeks tegevusala (EMTAK 2003) järgi, eelmine periood = 100 (2001–2008, kvartalid),

KM103: Jaemüügi mahuindeks tegevusala (EMTAK 2003) järgi, eelmise aasta vastav periood = 100 (2001–2008, kvartalid),

KM104: Kaupade jaemüük jaekaubandusettevõtetes tegevusala (emtak 2003) ja kaubagrupi järgi (2000–2008, kvartalid),

KM105: Jaemüügi mahuindeks kaubagrupi järgi, eelmine periood = 100 (2001–2008, kvartalid),

KM106: Jaemüügi mahuindeks kaubagrupi järgi, eelmise aasta vastav periood = 100 (2001–2008, kvartalid),

KM107: Kaubandusettevõtete majandustegevus tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2001–2008, kvartalid) ja

EH012: Ehitustööd jooksevhindades (1994–2008, kvartalid).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 1 938 korda.

Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 20103 „Ehitusmahuindeksid“, 20401 „Ehitushinnaindeks“, 20413 „Äriteenuste tootjahinnaindeks“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“ ja 21603 „Kaubanduse mahuindeksid“.

Eurostatile esitatakse andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst); kiirstatistika kohta. Andmete edastus toimub EDAMISe andmeedastuskanali kaudu.

Ettevõtlusstatistikat leiab ka erinevatelt juhtimislaudadelt ja valdkonnalehtedelt.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 215 korda.

Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Siinkohal tasub pidada silmas, et kuni 2025. aastani oli ettevõtete majandusnäitajate kvartali- ja kuuandmetele koostatud ühine kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.

Käsiraamat: European business statistics methodological manual for short-term business statistics (2021)

Statistika tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastutused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond. Viimase hindamise käigus ühtki märkimisväärset kvaliteediprobleemi ei tuvastatud.

Andmeid kasutavad ministeeriumid (nt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, kliimaministeerium), asutused (nt Eesti Pank), organisatsioonid, ettevõtjad, ajakirjandus, Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) jt.

Andmeid kasutatakse majanduse kiirhinnangute tegemisel ja statistikaameti SKP arvestuses.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst). Avaldatav statistika vastab eeskirjadele.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate (müügitulu, investeeringud) korral ja leitav statistikaameti andmebaasi tabelist EM046: Ettevõtete kvartalistatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi. Müügitulule ja investeeringutele on arvutatud standardviga ja suhteline standardviga.

Müügitulu suhteline standardviga kõikide tegeveusalade lõikes 2026. aasta II kvartalis oli 1,2% ja investeeringute suhteline standardviga 7,5%.

Müügitulu suhteline standardviga kõikide tegeveusalade lõikes 2025. aasta II kvartalis oli 1,4% ja investeeringute suhteline standardviga 10,7%.

Vt täpsemalt andmetabelist EM046: Ettevõtete kvartalistatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Valimimäär ja vastamismäär tegevusalade kaupa on arvutatud ning avaldatud statistikaameti andmebaasi tabelis EM046: Ettevõtete kvartalistatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevate ettevõtete, v.a finants- ja kindlustusettevõtete, kohta.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne. Kaetuse vea minimeerimiseks ajakohastatakse registreid.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Uuringule vastamine on kohustuslik. Vastamismäär 50 päeva pärast vaatlusperioodi lõppu on ligikaudu 70%. Vastamata jätmise korral võetakse andmeesitajaga ühendust telefoni teel ning seejärel saadetakse e-posti teel meeldetuletusi.

Ei arvutata

Ei arvutata

Andmed avaldatakse hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 60 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu.

Andmed avaldatakse üks kord, hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset kiirstatistika kohta käivat metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat ja katkemisi aegreas ei ole toimunud.

Seoses ettevõtte definitsiooni täiendamisega 2018. aastal võivad näitajad tegevusalade vahel ümber jaotuda (kontserni kuuluvad juriidilised üksused võivad olla koondatud üheks ettevõtteks).

Ühegi avaldatud andmetabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, seega võrdub vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Ettevõtete kvartaliandmed on võrreldavad samade aastanäitajatega statistikatöös 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“. Andmete võrdlemisel tuleb arvestada sellega, et kvartaliandmed on kogutud valikvaatlusega ning on seetõttu hinnangulised, aastastatistikasse on aga kaasatud kõik tegutsevad ettevõtted.

Vaata „Valdkonnaülene sidusus“.

Selle töö väljundandmed on sidusad statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“ andmetega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 28 548 tundi (2025. aasta andmed).

Kulusid statistikatööde lõikes ei arvutata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel või järgmise kvartali andmete valmimisel.

Ei arvutata

Tegemist on tõenäosusliku valikuuringuga. Ettevõtete arv üldkogumis on 135 500 ning ettevõtete arv valimis 11 200. Vähemalt 20 hõivatuga, vähemalt 500 000-eurose standardtoodanguga (põllumajanduse tegevusala) ning vähelevinud gruppidesse kuuluvaid ettevõtteid vaadeldakse kõikselt. Alla 20 hõivatuga ettevõtetest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik hõivatute arvu ja tegevusala järgi.

Ettevõtetele saadetakse küsimustik, milles osa lahtreid on eeltäidetud maksu- ja tolliametilt saadavate andmete põhjal.

Maksu- ja tolliametilt saadakse järgmiste maksudeklaratsioonide andmed:

käibedeklaratsioon (vorm KMD);

tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD);

residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1);

mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

Kvartal

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikuga 1451 „Majandustegevus“. Küsimustik on eeltäidetud järgmiste andmetega:

Küsimustikust 1451 „Majandustegevus“ (kvartal) – eelneva perioodi lõpu varud kantakse jooksva perioodi algusesse;

TSD ja KMD andmed (maksu- ja tolliamet) – müügitulu, palk ja sotsiaalmaks ning tööandja töötuskindlustusmakse;

Aruandelt 1159 „Tööstus“ (kuu) – müügitulu, sh tööstuslik müügitulu ja valmistoodangu varud;

Aruandelt 1462 „Palk ja tööjõukulud“ – töötatud tunnid ja töötajate arv.

Eeltäitmine toimub, kui ettevõte on esitanud kõigi kolme kvartalikuu andmed.

Kontrollidena on küsimustikus rakendatud rangeid ja pehmeid kontrolle.

Range kontroll – olukord, kus andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub ning vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.

pehme kontroll – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Maksu- ja tolliametilt saadakse andmed andmevahetuskihi X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja administratiivsete (KMD ja TSD) andmeallikatega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Aruande esitamata jätnud ettevõtete andmed asendatakse kas administratiivsetest andmeallikatest pärit andmetega, eelmise perioodi sama üksuse andmetega või sarnaste ettevõtete vastavate andmete keskmistega.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Kihid moodustatakse kahe põhitunnuse – põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu – järgi.

Äärmuslike andmeväärtuste mõju vähendamiseks kasutatakse enne laiendamist tõenäosusteoorial põhinevat protseduuri, mida nimetatakse vinsoriseerimiseks.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Väljundi tarbeks on arvutatud järgmised tootlikkuse näitajad:

kogukasum (-kahjum),

puhas lisandväärtus,

kogukasumi osatähtsus müügitulus ehk kogurentaablus,

tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel,

tunnitootlikkus müügitulu alusel,

tööjõukulude tootlikkus müügitulu alusel,

kogutootlikkus müügitulu alusel,

tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel,

tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel,

tööjõukulude tootlikkus puhta lisandväärtuse alusel,

kogutootlikkus puhta lisandväärtuse alusel.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Imputeeritakse kõikide üksuste väärtused, kes andmeid ei esitanud. 2026. aasta II kvartalis oli imputeerimise määr 31,1%, 2025. aasta II kvartalis 31%.

Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritakse palga ja töötatud tundide aegridu. Korrigeerimisel on kasutatud Eesti-põhist kalendrit ja erindite mõju on arvesse võetud. Korrigeerimiseks kasutatakse RJDEMETRA+ tarkvara.

Korrigeeritud andmed edastatakse vaid Eurostatile, statistika andmebaasis korrigeeritud andmeid ei avaldata.

Puuduvad