Uudis
Tule tööle
ÄRIANALÜÜTIK
Uudis
Mullu vedasid Eesti kaubaveoautod 8% vähem kaupa
Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.
Uudis
Tööturu kiirstatistika: koondamiste arv on tänavu madalaim
Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Uudis
25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.
Uudis
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Uudis
Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast
Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.
Blogi
Kuhu liigub Eesti? Vaata „Eesti 2035“ näitajaid andmebaasist!
Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.
Uudis
Impordi kasv suurendas veebruaris kaubavahetuse puudujääki
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.
Uudis
Kallinenud on pea kõik toiduained
Statistikaameti andmetel on juba mitmendat kuud tarbijahinnaindeksi kasvu aidanud vedada toiduainete hinnatõus. Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on peamiste toiduainete hinnad möödunud detsembriga võrreldes tõusnud lausa 9,3%.
Uudis
Veebruaris kasvas turistide arv 70%
Statistikaameti andmetel peatus veebruaris majutusettevõtetes ligi 170 000 turisti, mis on 70% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.
Uudis
Märtsi tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid endiselt kütuste hinnatõusud
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad.
20
aprill
Tule tööle
Uudis
Tööstustoodang kasvas aeglaselt, elektri ja soojuse tootmine vähenesid
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 4,7%, kuid vähenes mäetööstuses 11,8% ja energeetikas 16,6%.
Uudis
Esimesi rahva ja eluruumide loenduse tulemusi võib oodata juunis
Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus. Loenduse tulemusi hakkab statistikaamet avaldama juba juunis ja edasi järk-järgult aasta lõpuni.
Uudis
Eksperimentaalstatistika toetab teadlikke otsuseid
Eksperimentaalstatistika aitab lahti harutada nii ühiskonnas kui ka väiksemates piirkondades toimuvat, et anda alust arengukavadeks. Kes, millal ja miks vajab eksperimentaalstatistikat?
Uudis
Detailsed ruumiandmed saab tellimustööna
Statistikaamet avaldab ülevaatlikud andmed kohalike omavalitsuste kohta juhtimislaudade rakenduses. Piirkonna arengustrateegia koostamiseks on tihtipeale tarvis aga detailsemaid andmeid, mis iseloomustaksid piirkonna rahvastikku, sotsiaalmajandust ja muidki valdkondi. Sellise statistika saamiseks on võimalik esitada statistikaametile tellimus ruumiandmete kohta.
Uudis
Kus vajavad inimeste digioskused järeleaitamist?
Eesti on DESI indeksi põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Kuivõrd aga erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades? Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt.