Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport ja import tänavu juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest, kaubavahetuse puudujääk oli 413 miljonit eurot. Esimesel poolaastal kasvas kaupade eksport 8% ja import 7%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,5% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,2%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 1% ja teenused 3,9% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta juunis püsivhindades 4,6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 26,7%, kahanes aga energeetikas 12,6% ja töötlevas tööstuses 5,3%.

Täna, 3. augustil asus statistikaameti peadirektorina ametisse Kaur Kajak, kes seni töötas rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina. Peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks. 

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes juuniga 0,5%. 2025. aasta juuliga võrreldes tõusis indeks 2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis juuli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 950 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%.

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,1%.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juulis avaldatud statistikaameti andmetele.

Täna, 28. juulil avaldas statistikaamet ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite juuli andmed. Tulemused näitavad, et ehitus- ja kaubandusettevõtjate kindlustunne on veidi langenud, kuid teiste sektorite ja tarbijate hinnangud paranesid.

Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.