Regionaalne SKP 2020

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Robert Müürsepp

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

robert.myyrsepp [at] stat.ee

625 9138

10/02/2023

10/02/2023

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) maakonna ja piirkonna järgi, näitaja jooksevhindades, osatähtsus riigi SKPs, SKP elaniku kohta, protsent Eesti keskmisest

SKP maakonna ja majandussektori, piirkonna ja tegevusala järgi, väärtus jooksevhindades, piirkonna osatähtsus lisandväärtuses, tegevusala osatähtsus piirkonna lisandväärtuses

SKP aheldamise meetodil piirkonna järgi, väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga, panus riigi SKP kasvu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)

Maakonnad, piirkonnad, tegevusalad

Regionaalne sisemajanduse koguprodukt (regionaalne SKP ehk RSKP) – koondnäitaja, mis mõõdab piirkonna või maakonna majandusüksuste tootmistegevuse lõpptulemust.

Kogurahvamajandus

Tegevusalade grupp

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

Piirkondlikud üksused (Põhja Eesti – Harju maakond; Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond; Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond) – andmed kuue tegevusalade grupi järgi, aheldatud väärtus ja selle kasv

Maakonnad – andmed kolme majandussektori kohta

1996–…

Aheldamise meetodil arvestades kasutatakse baasperioodina arvestusperioodile eelnenud aastat (t – 1).

Rahalised näitajad – miljon eurot

Aheldamise meetodiga leitud kasv – %, osatähtsus – %

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 724/2014, 26. juuni 2014, andmevahetusstandardi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõutavate andmete edastamiseks (EMPs kohaldatav tekst)

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 109/2005, 24. jaanuar 2005, liikmesriikide majandusterritooriumi määratluse kohta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamise eesmärgil

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1722/2005, 20. oktoober 2005, eluasemeteenuste hindamise põhimõtete kohta, nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamiseks

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1342, 22. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisas esitatud tegevusaladel põhineva toodete klassifitseerimise metoodikat

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1365/2006, 6. september 2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2304, 19. detsember 2016, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt edastatud andmete kvaliteediaruandeid puudutavate üksikasjade, aruannete struktuuri, esitamise sageduse ja hindamisnäitajate kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus, 22. veebruar 1994, rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamist käsitleva nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rakendamiseks võetavate meetmete kohta

Komisjoni otsus, 24. juuli 1998, käibemaksupettuste käsitlemise kohta rahvamajanduse arvepidamises (erinevused teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise vahel) (teatavaks tehtud numbri K(1998) 2202 all)

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010)

System of National Accounts 2008 (2008 SNA). European Commission, International Monetary Fund, Organisation for Economic Co-operation and Development, United Nations, World Bank (2009, New York)

http://unstats.un.org/unsd/nationalaccount/docs/SNA2008.pdf

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt edastatud andmete kvaliteediaruanne (vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/2304)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Rahandusministeerium

Eesti Maaomavalitsuste Liit

Maakondade ja piirkondade majandusaktiivsuse analüüs, arenguplaanide ja poliitika väljatöötamine, majandusuuringute, teadustööde ja analüüside koostamine, statistilise info edasilevitamine

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Regionaalse sisemajanduse koguprodukti (RSKP) arvestus vastab ESA 2010 (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem) nõuetele.

Rahvamajanduse arvepidamise arvestuse täpsus sõltub sisendina kasutatavate statistikatööde andmete kvaliteedist. Statistikatööde sisendandmete täpsust kontrollitakse.

Ei ole rakendatav

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Andmed avaldatakse 365 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 365).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Euroopa Liidu liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) ühiste määratluste kohaldamisega. Ülemaailmne geograafiline võrdlus on samuti võimalik, sest enamik Euroopast väljaspool asuvaid riike kohaldavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) suuniseid ja SNA 2008 on kooskõlas ESA 2010ga.

Piirkondlik jaotus vastab NUTS (Nomenclature of territorial units for statistics) klassifikatsioonile.

Regionaalse sisemajanduse koguprodukti (RSKP) andmed on kogu avaldatud aegrea ulatuses võrreldavad alates 1995. aastast.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed (sh regionaalne rahvamajanduse arvepidamine, aastane ja kvartaalne arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, pakkumise ja kasutamise tabelid) on eri valdkondade statistiliste andmetega sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

Rahvamajanduse arvepidamise sisendina kasutatakse laialdaselt esmast statistikat, nagu aastane ettevõtlusstatistika (EKOMAR), lühiajastatistika ja tööjõu statistika. Nende statistikavaldkondade ja rahvamajanduse arvepidamise vahel tekkivad erinevused tulenevad peamiselt mõistete, määratluste ja katvuse erinevustest (nt regionaalne jaotus).

Maksebilanssi kasutatakse olulise allikana rahvamajanduse arvepidamise jaoks. Maksebilansi käsiraamatu 6. väljaande määratlused ja katvus on täielikult ühtlustatud Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) metoodikaga. Seega on maksebilansi muutujad täielikus kooskõlas vastavate rahvamajanduse arvepidamise muutujatega.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed (sh regionaalne rahvamajanduse arvepidamine, aastane ja kvartaalne arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, pakkumise ja kasutamise tabelid) on omavahel sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Regionaalse sisemajanduse koguprodukti (RSKP) andmed revideeritakse vastavalt kogu rahvamajanduse SKP andmete revideerimisele.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vormi TSD) andmeid.

Rahandusministeeriumist saadakse saldoandmike andmeid.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20003 „Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20102 „Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud ehitised“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20401 „Ehitushinnaindeks“, 20403 „Ekspordihinnaindeks“, 20404 „Impordihinnaindeks“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20413 „Äriteenuste tootjahinnaindeks“, 21101 „Töötasu“, 21300 „Finantsvahenduse ja finantsvahenduse abitegevuse majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ ja 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ andmeid.

Aasta

Maksu- ja Tolliametist saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu ning Rahandusministeeriumist e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja muude uuringute andmetega.

Andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad