Rahvamajanduse arvepidamine (aasta) 2019

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Robert Müürsepp

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

robert.myyrsepp [at] stat.ee

625 9138

10/02/2023

10/02/2023

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja selle komponendid tootmise, tarbimise ja sissetulekute meetodil

SKP tootmise meetodil institutsionaalsete sektorite ning tegevusalade järgi, sisemajanduse nõudluse komponentide lõikes koos kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi näitajatega jooksevhinnas ja aheldatud väärtuse järgi, komponendi kasv võrreldes eelmise perioodiga ning eelmise aasta sama perioodiga, komponendi panus SKP suurenemisse ning selle osatähtsus SKP-s

SKP tarbimise ja sissetulekute meetodil tehingute kaupa

Toodang, vahetarbimine ja lisandväärtuse struktuur tegevusala järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (VFK)

Individuaaltarbimise klassifikaator 1999 (ITK 1999)

Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN)

Toodete ja teenuste klassifikaator 2008 (TTK 2008)

Tööstustoodete loetelu (TTL)

ESA 2010 tehingute ja muude voogude klassifikaator

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

Finantsinstitutsioonid

Valitsemissektor

Kodumajapidamised

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades – residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud.

Majandusterritoorium

Institutsionaalne üksus

Tegevusala

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

1995–…

Aheldamise meetodil arvestades kasutatakse baasperioodina arvestusperioodile eelnenud aastat (t – 1).

SKP ja selle tehingud – miljon eurot

Aheldamise meetodiga leitud kasv ja osatähtsus SKP-s – protsent

Panus SKP kasvu – protsendipunkt

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 109/2005, 24. jaanuar 2005, liikmesriikide majandusterritooriumi määratluse kohta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamise eesmärgil

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1722/2005, 20. oktoober 2005, eluasemeteenuste hindamise põhimõtete kohta, nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 724/2014, 26. juuni 2014, andmevahetusstandardi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõutavate andmete edastamiseks (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1342, 22. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisas esitatud tegevusaladel põhineva toodete klassifitseerimise metoodikat

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1365/2006, 6. september 2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2304, 19. detsember 2016, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt edastatud andmete kvaliteediaruandeid puudutavate üksikasjade, aruannete struktuuri, esitamise sageduse ja hindamisnäitajate kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus, 22. veebruar 1994, rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamist käsitleva nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rakendamiseks võetavate meetmete kohta

Komisjoni otsus, 24. juuli 1998, käibemaksupettuste käsitlemise kohta rahvamajanduse arvepidamises (erinevused teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise vahel) (teatavaks tehtud numbri K(1998) 2202 all)

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkondade „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine / Sisemajanduse koguprodukt (SKP) / Põhilised rahvamajanduse arvepidamise näitajad“, „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine / Sisemajanduse koguprodukt (SKP) / Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil“ ja „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine / Sisemajanduse koguprodukt (SKP) / Sisemajanduse koguprodukt tootmise meetodil“ kõigis tabelites.

Ei ole rakendatav

Andmed on sisendiks statistikatööle 20411 „Ostujõu pariteet“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21410 „Kogurahvatulu ja kaalutud keskmise käibemaksumäära statistika EÜ eelarve omavahendite kohta“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010)

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-02-13-269

System of National Accounts 2008 (2008 SNA), European Commission, International Monetary Fund, Organisation for Economic Co-operation and Development, United Nations, World Bank (2009, New York)

http://unstats.un.org/unsd/nationalaccount/docs/SNA2008.pdf

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt edastatud andmete kvaliteediaruanne (vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/2304)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Rahandusministeerium

Eesti Pank

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Rahvamajanduse aastaarvestus vastab Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) nõuetele.

Rahvamajanduse arvepidamise statistilise töö arvestuse täpsus sõltub selles sisendina kasutatavate teiste statistiliste tööde kvaliteedist. Statistiliste tööde sisendandmete täpsust kontrollitakse.

Ei ole rakendatav

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Andmed avaldatakse 270 päeva, 630 päeva ja 1350 päeva pärast aruandeaasta lõppu.

270 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 270) avaldatakse aasta ja kvartalite täpsustatud andmed.

630 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 630) avaldatakse EKOMARi põhjal arvutatud aasta revideeritud andmed.

1350 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 1350) avaldatakse pakkumise ja kasutamise tabelite põhjal revideeritud aastaandmed.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Euroopa Liidu liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) ühiste määratluste kohaldamisega. Ülemaailmne geograafiline võrdlus on samuti võimalik, sest enamik Euroopast väljaspool asuvaid riike kohaldavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) suuniseid ja SNA 2008 on kooskõlas ESA 2010ga.

Ühtse metoodika järgi koostatud rahvamajanduse arvepidamise aegread algavad 1995. aastast.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed (aastane ja kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, regionaalne arvepidamine, pakkumise ja kasutamise tabelid) on eri valdkondade statistiliste andmetega sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

Rahvamajanduse arvepidamise sisendina kasutatakse laialdaselt esmast statistikat, nagu aastane ettevõtlusstatistika (EKOMAR), lühiajastatistika ja tööjõu statistika. Nende statistikavaldkondade ja rahvamajanduse arvepidamise vahel tekkivad erinevused tulenevad peamiselt mõistete, määratluste ja katvuse erinevustest.

Maksebilanssi kasutatakse olulise allikana rahvamajanduse arvepidamise jaoks. Maksebilansi käsiraamatu 6. väljaande määratlused ja katvus on täielikult ühtlustatud Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) metoodikaga. Seega on maksebilansi muutujad täielikus kooskõlas vastavate rahvamajanduse arvepidamise muutujatega.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed (aastane ja kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, regionaalne arvepidamine, pakkumise ja kasutamise tabelid) on omavahel sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Igal aastal revideeritakse 4 viimast aastat pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) põhjal. Regulaarsed revisjonid avaldatakse augustis koos teise kvartali SKPga.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Rahandusministeeriumi Saldoandmike Infosüsteemist saadakse riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve andmed eelarveklassifikaatori järg.

Sotsiaalkindlustusametilt riikliku pensionikindlustuse kulude aruanne

Eesti Haigekassalt riikliku ravikindlustuse kulude aruanne

Ehitisregistrist info ehitiste kohta

Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD, TSD lisa 1, TSD lisa 4) andmed

Eesti Panga aruanne, maksebilanss, kommertspankade koondbilansi ja kasumi koondaruanne ning liisinguettevõtete kasumi koondaruanne

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10302 „Veekasutus“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 20003 „Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20102 „Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud ehitised“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20401 „Ehitushinnaindeks“, 20403 „Ekspordihinnaindeks“, 20404 „Impordihinnaindeks“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20409 „Elektrienergia ja maagaasi hind“, 20413 „Äriteenuste tootjahinnaindeks“, 21101 „Töötasu“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21300 „Finantsvahenduse ja finantsvahenduse abitegevuse majandusnäitajad (aasta)“, 21301 „Finantsvahenduse ja finantsvahenduse abitegevuse majandusnäitajad (kvartal)“, 21308 „Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21304 „Pensionifondid“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21407 „Sektorikontod“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22027 „Registreeritud liiklusvahendid“, 22029 „Veondusettevõtete sõitjate ja kaubavedu“, 22203 „Tööstustooted“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 30101 „Rahvastik“, 40202 „Turismi uuring“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ või 40204 „Tarbimiskulutuste prognoos“, 40310 „Tasemeharidus“, 40308 „Hariduskulutused“, 40402 „Film“, 40411“Ringhääling“, 40604 „Tervishoid“ (Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenuse osutajate tervishoiualase majandustegevuse aruanne) ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide ja muude uuringute andmetega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud. Aegridade korrigeerimiseks kasutatakse tarkvara Demetra+.

Puuduvad