Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Masinõpe teeb inimeste tööd tollis kaubakoodi leidmisel lihtsamaks

Kuupäev 16.08.2024
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

Rahvastik

Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad

Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040

Kuupäev 26.02.2014
Artikkel
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

Aastaga kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv

Kuupäev 14.02.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva kommenteeris, et 2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal. „Aastases võrdluses suurenes töötus kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas. 2024. aasta töötuse määr 7,6% oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem,“ selgitas analüütik ja lisas, et naiste ja meeste töötuse määr oli üsna sarnane, vastavalt 7,5% ja 7,6%. Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. „Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning

Töötute arv on viimase 12 aasta suurim

Kuupäev 15.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Tervis

Valdkond
Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis

Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist

Kuupäev 20.06.2019
Artikkel
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.