Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Sport

Valdkond
Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga. Spordistatistikast saab teada, kui palju on liikumisharrastajaid; kes on keskmine spordiharrastaja; mis spordialad on kõige populaarsemad; kui palju on olümpiaalade harrastajaid; kui palju on

Tutvu "Andmepärl 2024" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2024“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist. Töö 1 Kaardilugu „Metsa- ja põllumuldade seire“ Kaardiloo autorid on Kairi Vint, Martin Maddison, Madli Linder, Tiiu Timusk, Vladislav Apuhtin ja Svetlana Pudova (Keskkonnaagentuur) „Metsa- ja

Ligi kolmveerand elust möödub terviseprobleemideta

Kuupäev 02.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Eesti jätkusuutlikkuses on nii positiivseid kui ka negatiivseid trende

Kuupäev 30.10.2009
Artikkel
Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.

Terviseprofiilid

Sisuleht
Kuidas tuleb oma igapäevaeluga toime Eesti keskmine diabeedihaige? Kas ja kui tihti vajab ta arstiabi? Milline on tema tervisekäitumine – kas ja kui palju ta iga päev liigub, kui tihti suitsetab või alkoholi tarvitab? Kas ta saab murede korral tuge oma lähedastelt?

Aita valida Eesti parim andmelugu ja infograafika!

Kuupäev 28.03.2024
Artikkel
Alanud on konkursi „Andmepärl 2024“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta säravaim andmelugu ja infograafika Eestis. Tutvu nomineeritud töödega ja anna oma hääl. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.

Kaia Oras: Kuidas mõõta elevanti?

Kuupäev 07.11.2024
Artikkel
Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Statistikaameti andmekool #11: Miks mu ettevõte peab statistikaametile andmeid esitama?

Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?