Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-547-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 180 lk Ilmus: 29.12.2014 Kogumik hõlmab puudega inimeste lõimumist nii kooli- kui ka tööelus. Analüüsitakse puudega inimeste materiaalseid võimalusi ja elatustaset ning selle mõju integratsioonile. Vaadeldakse puudega inimeste terviseseisundit ning vaba aja kasutamise võimalusi jms. Sisukord Puude kontseptuaalne käsitlus Tegevuspiiranguga rahvastiku käsitluste areng Tegevuspiiranguga elanike üldiseloomustus Tegevuspiiranguga inimeste leibkondade koosseis ja elamistingimused Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne Tegevuspiiranguga

Eesti keele oskusega immigrantide hinnangud ühiskondlikule kuuluvusele ja Eesti kui kodumaa tunnetusele erinesid oluliselt keeleoskuseta immigrantide omast, teatab Statistikaamet.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul annab juhtimislaud kiire ülevaate sidususe seisust Eestis. „Lõimumisvaldkonna statistikale pööratakse tavapäraselt tähelepanu kord kolme aasta jooksul, kui avaldatakse Eesti integratsiooni monitooringu tulemused. Kõnekaid andmeid lõimumise ja kohanemise kohta on aga oluliselt rohkem. Loodan, et kõik huvitatud inimesed alates ametnikest ja ajakirjanikest kuni aktiivsete kodanikeni kasutavad seda, et teha paremaid otsuseid,” rõhutas Silberg.  Statistikaameti juhtimislaudade projektijuhi Ene Saareoja sõnul toetab uus

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa jäätmetest ringlusse. „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, et materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid,“ selgitas statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras. Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke