Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Selle aasta esimeses kvartalis eksportisime oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Ehitushinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 1,7%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7%.

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%, teatab Statistikaamet.