Otsingu tulemused

Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2008. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 35 miljardi krooni eest, mis oli 12% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpus oli tööga hõivatud 58% rahvastikust, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Kasv on toimunud peamiselt pensioniealiste, aga veidi ka töötute ja õppurite arvelt.

Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2009. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 23,5 miljardi krooni eest, mis oli 28% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine süvenes mullu veelgi.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.