Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmete esitamisest

Sisuleht
Statistikaameti põhiülesanne on anda Eesti kohta usaldusväärset ja objektiivset infot. Selleks kogume andmeid andmekogudest, ettevõtetelt ja üksikisikutelt. Ligi poolte küsimustike korral kasutame andmekogude andmeid, kuid statistika tegemiseks on vaja ka infot, mida neis pole. Andmeesitajatel, nii ettevõtetel kui ka eraisikutel, on usaldusväärse statistika valmimisel ülioluline roll. Statistikaametile esitatud andmed on hoolikalt kaitstud, me kasutame neid ainult riikliku statistika tegemiseks ega anna ühelegi kontrolli- ega järelevalveasutusele. Ettevõtete uuringud Isiku-uuringud

Näitus „100 aastat Eesti statistikat“ heidab pilgu nii statistikaga manipuleerinud nõukaaega kui ka taasiseseisvunud Eesti statistikas toimunud puhastusse

Kuupäev 28.02.2022
Artikkel
Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Viga andmetes viis kütusega seotud eksliku info levikuni

Kuupäev 26.05.2020
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse andmetesse sattus viga seoses eksliku info esitamisega andmeesitaja poolt. Andmete kontrollimisel selgus, et Eestisse ei imporditud selle aasta esimeses kvartalis tavapärasest suuremas koguses bensiin 95-t.

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine

Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine

Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Osale parima andmeloo ja infograafika konkursil!

Kuupäev 15.03.2022
Artikkel
Statistikaamet ootab kuni 21. märtsini konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Statistikaameti küsimuste maratonil esitati 1400 küsimust

Kuupäev 05.04.2023
Artikkel
Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.

Aruandlus 3.0 lihtsustab ettevõtja suhtlust riigiga

Sisuleht
Valdek Järvpõld, ettevõtja, ERK Nõukoja liige, majandustarkvara projekti juht, riigi kodanik, maksumaksja Aruandlus hõlmab aruande koostamisvahendit, koostajat, esitajat ning aruande vastuvõtjat. Aruandlusprotsessi kõigis lülides osalemisel on juba ammu tekkinud hulk küsimusi. Miks on vaja nii palju aruandeid esitada? Miks peab samu andmeid esitama eri ametkondadele mitu korda? Milleks neid andmeid kasutatakse? Miks kõik aruanded erinevad? Miks muudetakse aruandevorme viimasel minutil? Nende küsimuste lahendamiseks on astunud Eesti riik suure sammu edasi, juurutades projekti Aruandlus 3.0

Veerand Eesti ettevõtetest turustavad oma tooteid ja teenuseid e-kanalites

Kuupäev 12.10.2021
Artikkel
Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23% Eesti ettevõtteist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas e-kaubandust kasutanud ettevõtete arv kolme protsendipunkti võrra. Käesolevas blogis vaatame lähemalt, kuidas on ettevõtete e-kaubanduse kanalite kasutamine ajas muutunud.