Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 1,06 miljardi euro eest, sellest hooneid 665 miljoni ja rajatisi 399 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4,6% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2,5% rohkem. Kohalikul ehitusturul maht suurenes, välisriikides vähenes Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar sõnas, et ehitusturg taastub pikaajalisest kahanemisest ja teist kvartalit järjest ehitusmaht kasvas. „Positiivne on ka see, et teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid 9% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar selgitas, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest. „Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva. Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul

„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis. Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 3%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Uuringu tulemusi tutvustatakse 10. juunil kell 10 virtuaalses infotunnis, liituda saab siin . Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel seitsmendat korda, kui palju maksutulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis 3951 välisüliõpilast, kellest 3418 olid identifitseeritavad Eesti isikukoodi järgi ja nende käekäiku tööturul sai jälgida pseudonüümitud koodide abil. Uuritud üliõpilastest 1752 (51%) ka töötas Eestis. Uuringust selgus, et nii kohalikud kui välisüliõpilased töötavad valdavalt pikaajaliselt