Energia tarbimine ja tootmine (kuu)

Eesmärk

Statistikatöö eesmärk on anda ülevaade elektri- ja soojamajanduse arengutest ja kütuste kasutamisest.

Uuringu liik

Kõikne uuring, kus küsitlusandmeid täiendatakse administratiivandmete ja teiste uuringute andmetega

Statistika esitus

Andmete kirjeldus (S.3.1)

Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük; soojusenergia tootmine ja müük; kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovarud; elektri- ja soojusenergia toodangu muutused (indeksid);

vedelkütuste ja maagaasi tootmine, import, eksport, sisetarbimine ja varude muutus võrreldes eelmise kuuga.

Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

kombineeritud nomenklatuur (KN);

kütuste loetelu 2024

Kaetud sektorid (S.3.3)

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Mõisted ja määratlused (S.3.4)

Energia lõpptarbimine – energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimise alla ei kuulu kütuse kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu.

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

Kodutarbijatele müüdud elektrienergia – elektrienergia müük elanikele, ühistutele, elamuhaldusfirmadele jt, kus elektrienergia lõpptarbijad on elanikud

Kütusevaru perioodi lõpul – laos olev kütusekogus aruandeperioodi lõpul

Soojuse tootmine – arvestiga mõõdetud soojuse kogus arvesti näitude andmetel. Arvestite puudumise korral lähtutakse kütuse kütteväärtusest, kütusekulust ja katla keskmisest kasutegurist. Kui soojuse kogust pole mõõdetud, saab seda arvutada, korrutades kütuse koguse kütteväärtuse ja katla kasuteguriga. Katla keskmine kasutegur on tahketel kütustel 0,7, vedelkütustel 0,8, gaasikateldel 0,9.

Taastuvenergia – mittefossiilsetest allikatest saadav energia, tuule-, päikese- ja hüdroenergia

Tarbitud kütus – elektrijaamades ja katlamajades energia tootmiseks kasutatud kütuse kogus

Statistiline üksus (S.3.5)

Ettevõte

Statistiline üldkogum (S.3.6)

Ettevõtted, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine, elektrienergia müük ning auru- ja kuumaveevarustus, ning ettevõtted, mille kõrvaltegevusala on auru ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang on üle 10 GWh.

Vaadeldav piirkond (S.3.7)

Kogu Eesti

Ajaline kaetus (S.3.8)

Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks 2000–…

Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük 2005–...

Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi 2007–...

Vedelkütuse ja maagaasiga varustatus 2013–…

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis iga kuu.

Baasperiood (S.3.9)

Ei ole rakendatav

Mõõtühik

Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük, soojusenergia tootmine – gigavatt-tund (GWh);

kütuse tarbimine energia tootmiseks – naturaalühik (oleneb kütuse liigist);

tarbitud kütuse maksumus – tuhat eurot;

laovaru – naturaalühik (oleneb kütuse liigist);

elektri- ja soojusenergia toodanguindeksi muutus – protsent (%)

Vaatlusperiood

Kuu

Õiguslik alus

Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni määrus (EL) 2017/2010, 9. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ajakohastamisega (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) 2019/2146, 26. november 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastamise rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) nr 431/2014, 24. aprill 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses kodumajapidamiste energiatarbimist käsitleva iga-aastase statistika rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) nr 147/2013, 13. veebruar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses igakuise ja iga-aastase energiastatistika ajakohastamise rakendamisega;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) nr 866/2010, 20. september 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses tuumaenergia iga-aastase statistika sisseseadmise ja metoodikaga seotud viidete kohandamisega vastavalt klassifikaatorile NACE Rev. 2 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) 2022/132, 28. jaanuar 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastuste rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni määrus (EL) 2024/264, 17. jaanuar 2024, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta energia aasta- ja kuustatistika ning energia kuise kiirstatistika ajakohastuste rakendamise osas (EMPs kohaldatav tekst)

Andmete jagamine (S.6.2)

Ei jagata

Konfidentsiaalsus

Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Avaldamispõhimõtted

Avaldamiskalender (S.8.1)

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Andmete kättesaadavus (S.8.3)

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Levitamissagedus

Kuu

Kättesaadavus

Pressiteated (S.10.1)

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Iga kuu ilmub tööstuseteemaline uudis, mis põhineb osaliselt ka selle töö andmetel. 6. jaanuaril 2026 ilmunud uudist saab lugeda siit: "Tööstusettevõtted tootsid novembris 3,4% rohkem". Kõiki selle töö andmete põhjal avaldatud uudiseid saab lugeda uudiste lehelt valdkonna Tööstus alt.

Väljaanded (S.10.2)

Ei avaldata

Andmebaas (S.10.3)

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Energeetika / Energia tarbimine ja toomine / Lühiajastatistika tabelites

KE20: Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud);

KE21: Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük (kuud);

KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud);

KE23: Vedelkütuse ja maagaasiga varustatus (kuud).

Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1677 korda, 2024. aastal 2298 korda, 2023. aastal 1997 korda, 2022. aastal 3444 korda, 2021. aastal 2387 korda.

Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Muu levitamine (S.10.5)

Eurostatile esitatakse andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008 energiastatistika kohta. Küsimustikud on kättesaadavad Eurostati kodulehel. Samad andmed edastatakse ka IEA-le (rahvusvaheline energiaagentuur OECD juures). Andmete edastus toimub EDAMISe andmeedastuskanali kaudu.

Energiastatistikat leiab ka energeetika valdkonna lehelt.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22201 „Tööstustoodangu indeks“.

Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 91 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Metoodikadokumendid (S.10.6)

Energiastatistika käsiraamat (Energy Statistics Manual)

Kvaliteedidokumendid (S.10.7)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteedijuhtimine

Kvaliteedi tagamine (S.11.1)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Kvaliteedi hindamine (S.11.2)

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Asjakohasus

Tarbijate vajadused (S.12.1)

Töö andmeid kasutavad kliimaministeerium, Eesti keskkonnauuringute keskus oma majandusanalüüsides.

Lisaks kasutavad andmeid rahvusvahelised organisatsioonid: rahvusvaheline energiaagentuur (IEA), majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).

Tarbijate rahulolu (S.12.2)

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmete täielikkus (S.12.3)

Statistika on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008 toodud mahtude ja tähtaegadega.

Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus ja usaldusväärsus

Andmete üldine täpsus (S.13.1)

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Valikuviga (S.13.2)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatu viga (S.13.3)

Ei mõõdeta

Kaetuse viga (S.13.3.1)

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend nendest tegutsevatest ettevõtetest, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine, auru- ja kuumaveevarustus, ning nendest tegutsevatest ettevõtetest, mille kõrvaltegevusala on elektrienergia tootmine ning auru- ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang aastaaruande „Energia“ alusel on üle 10 GWh.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)

Ei arvutata

Mõõtmisviga (S.13.3.2)

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on andmed eeltäidetud administratiivandmetega.

Mittevastamise viga (S.13.3.3)

Mittevastamise määr on väga väike ning ei mõjuta tulemuste kvaliteeti oluliselt. Mittevastanud üksuste andmeväärtused imputeeritakse.

Üksuste mittevastamise määr (S.13.3.3.1a)

Mittevastamise määr on üldjuhul 0–1%.

Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)

Ei arvutata

Töötlusviga (S.13.3.4)

Ei arvutata

Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)

Mudeleid selles töös ei kasutata.

Ajakohasus ja õigeaegsus

Ajakohasus (S.14.1)

Elektri ja soojuse andmed avaldatakse 30 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 30 päeva).

Vedelkütuste ja maagaasiga varustatuse andmed avaldatakse 60 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 60 päeva).

Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)

Andmed avaldatakse üks kord: elektri ja soojuse andmed 30 päeva pärast aruandekuu lõppu ning vedelkütuste ja maagaasiga varustatuse andmed 60 päeva pärast aruandekuu lõppu.

Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)

Andmed avaldatakse üks kord: elektri ja soojuse andmed 30 päeva pärast aruandekuu lõppu ning vedelkütuste ja maagaasiga varustatuse andmed 60 päeva pärast aruandekuu lõppu.

Õigeaegsus (S.14.2)

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Võrreldavus ja sidusus

Geograafiline võrreldavus (S.15.1)

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse energiastatistika kohta käivat ühtset metoodikat.

Ajaline võrreldavus (S.15.2)

Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat ja katkemisi aegreas ei ole toimunud.

Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)

Mitte ühegi avaldatud andmetabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, seega võrdub vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)

Andmed on sidusad energia aastastatistika andmetega, kuna kasutatakse samu mõisteid, klassifikaatoreid ja definitsioone. Samuti on andmed sidusad statistikatöö 22201 "Tööstustoodangu indeks" andmetega.

Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)

Töö andmed on sidusad statistikatöö 20206 "Energia tarbimine ja tootmine (aasta)" andmetega.

Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)

Andmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, kus neid kasutatakse SKP arvutustes vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

Sisemine sidusus (S.15.4)

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 815 tundi (2025. aasta andmed);

statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 946 tundi (2024. aasta andmed).

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjon

Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Andmete revisjoni praktika (S.17.2)

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)

Ei arvutata

Statistiline töötlemine

Lähteandmed (S.18.1)

Tegemist on kõikse uuringuga. Valimisse kuuluvad kõik ettevõtted, mille põhitegevusala on elektrienergia tootmine (v.a ainult taastuvelektri s.o päikeseelektri, tuuleelektri, hüdroelektri tootjad), müük ja jaotus ning auru- ja kuumaveevarustus või mis omavad majandustegevuse registri (MTR) alusel elektrienergia müügi, otseliini kaudu edastamise või jaotusvõrgu teenuse osutamise tegevusluba. Samuti kuuluvad valimisse ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, mille kõrvaltegevusala on auru ja kuumaveevarustus ning mille soojusenergia toodang on viimase aasta andmete järgi üle 10 GWh.

Maksu- ja tolliametilt saadakse kuu lõpu andmed kütuse lõppjääkide kohta tolli- ja aktsiisiladudes ning vabatsoonis. Andmed saadakse kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodide järgi. Samuti saadakse vedelkütuste sisetarbimise andmed Eestis.

Võrku sisenenud taastuvelektri tootmise andmed (päikeseenergia, tuulenergia ja hüdroenergia) saadakse igakuuliselt failina AS-lt Elering.

Kasutatakse statistikatöö 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ekspordi ja impordi andmeid ning statistikatöö 22201 „Tööstustoodangu indeksid“ kütuste toodangu andmeid.

Andmete kogumise sagedus (S.18.2)

Kuu

Andmete kogumine (S.18.3)

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“.

Maksu- ja tolliameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Võrku sisenenud taastuvelektrienergia tootmise andmed saadakse AS-lt Elering failiga.

Andmete valideerimine (S.18.4)

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. Kontrollitakse koondandmete seoste loogilisust nii käesoleva kuu kui ka eelnevate kuude kohta.

Andmete koostamine (S.18.5)

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse andmeväärtuste imputeerimist vastavalt eeskirjadele eelneva aasta sama kuu andmetega.

Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Imputeerimise määr (S.18.5.1)

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös imputeeritakse andmeväärtusi väga harva. Ainult juhul, kui väga olulise üksuse andmed on esitamata, asendatakse kõik muutujate väärtused eelmise aasta sama perioodi andmetega. Üksikuid muutujate väärtusi ei imputeerita ja imputeerimismäära ei arvutata.

Korrigeerimine (S.18.6)

Ei korrigeerita

Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)

Ei korrigeerita

Märkused

Puuduvad