Töötülid, streigid ja töösulud

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Sigrid Saagpakk
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	sigrid.saagpakk [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9298

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	03/10/2024
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	03/10/2024

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Streigist ja töösulust tingitud tööajakadu; streigis ja töösulus osalenud töötajate arv
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid
3.4. Mõisted ja määratlused	Streik – töökatkestus töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Siia ei kuulu hoiatus- ja toetusstreik. Tööpäeva normaaltundide arv – kuni 8 (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jms) vastavalt seadusele või töösisekorra eeskirjale. Tööpäeva normaaltunnid ühe töötaja kohta (täis- ja osalise tööajaga töötajad) leitakse streigis osalenud töötajate tööpäeva normaaltundide summa ja töötajate arvu suhtena. Töötülist tingitud tööajakadu – töötülides osalenud töötajate tööajakadu tundides kokku.
3.5. Statistiline üksus	Majandusüksus
3.6. Statistiline üldkogum	Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid FREIM Riiklikult lepitajalt saadud teave ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kohta, kus toimus töötüli
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2012, 2018
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Tööaja kadu – tund

Töötülis osalenud töötajad – arv

5. Vaatlusperiood

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Töötülide tekkimisel

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	ILO määratlused ja kollektiivse töötüli lahendamise seadus
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Sotsiaalministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 80 päeva jooksul pärast aruandekuu lõppu (T + 80).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.
15.2. Ajaline võrreldavus	Võrreldes eelmise perioodi andmetega ei ole muudatusi kaetuses, määratlustes ja metoodikas.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Töötülide statistika andmete kogumine on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (töötasu-uuring) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme.
15.4. Sisemine sidusus	Ei ole rakendatav

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Andmeid kogutakse töötülide tekkimisel riiklikult lepitajalt saadud teabe põhjal. Siia ei kuulu hoiatus- ja toetusstreigid. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kuu
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Töötülid (streigid ja töösulud)“.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad