Otsingu tulemused

Haldusreformi tulemusel väheneb Eestis kohalike omavalitsuste arv tõenäoliselt kolmandikuni praegusest. Haldusreformi seaduse rahvaarvu miinimumsuuruse kriteeriumi täidab tõenäoliselt üle 90% reformijärgsetest kohalikest omavalitsustest ja soovitusliku suuruse kriteeriumi tõenäoliselt üle 40% kohalikest omavalitsustest.

Täna, 19. juunil annab Statistikaamet üle Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia, mille pälvis Birgit Hänilane.

• Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kas järgmise aasta 100. juubeliks on statistikaamet Euroopa efektiivseim? • Milliseid andmeid meie ühiskond vajab? • Statistikaameti peadirektor Mart Mägi annab aru.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Täna, 20. oktoobril toimub Viljandis Statistikaameti ja Eesti Statistikaseltsi konverents „Registrid ja suurandmed statistikas“, mis tutvustab registri- ja suurandmete kasutamise võimalusi statistika tegemisel.

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.