Rahvastik
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.
Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:
- rahvaarv aastavahetusel;
- loomulik iive ja rändesaldo;
- erinevad kordajad, nt
- sündimuskordajad;
- suremuskordajad;
- oodatav eluiga;
- demograafiline tööturusurveindeks;
- ülalpeetavate määr.
Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:
- sugu;
- vanus;
- piirkond;
- rahvus;
- haridus
- kodakondsus;
- sünniriik;
- põlisus;
- rahvastikuprognoos.
Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?
| Mehed ja naised | |
|---|---|
| 2004 | 1 366 250 |
| 2005 | 1 358 850 |
| 2006 | 1 350 700 |
| 2007 | 1 342 920 |
| 2008 | 1 338 440 |
| 2009 | 1 335 740 |
| 2010 | 1 333 290 |
| 2011 | 1 329 660 |
| 2012 | 1 325 217 |
| 2013 | 1 320 174 |
| 2014 | 1 315 819 |
| 2015 | 1 313 271 |
| 2016 | 1 315 944 |
| 2017 | 1 315 635 |
| 2018 | 1 319 133 |
| 2019 | 1 324 820 |
| 2020 | 1 328 889 |
| 2021 | 1 330 068 |
| 2022 | 1 331 796 |
| 2023 | 1 365 884 |
| 2024 | 1 374 687 |
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.