Mart Mägi: peame olema nõudlikumad poliitikaloojate suhtes

Mis hinde sa paneksid lõppevale aastale?

Aastale paneksin COVIDi viiruse tõttu hindeks „2“, aga statistikaameti hakkamasaamine selle viiruse ja kõigi töödega on „5“ väärt.

Palun põhjenda.

Statistikaameti roll ühiskonnas on selgemalt teadvustatud. Meid on tähele pandud ja me oleme tuntumad. Me pälvisime tehtud töö eest sel aastal kõrge tunnustuse, milleks on selge sõnumi edendaja auhind. Me oleme pakkunud oma klientidele uusi lahendusi, olgu selleks uuenenud koduleht, andmebaas, palgarakendus või hea pressiteade. Oleme suutnud pakkuda rohkem, kui seda meie käest on oodatud.   

Kuidas läks Eestil 2020. aastal statistikanäitajate põhjal?
Siin tasub vaadata suhet. Suhtes muu Euroopa või Ameerikaga läks Eestil hästi. Meie majanduslangus võrreldes teiste Euroopa riikidega ei olnud nii suur, ainult leedukad suutsid paremini teha kui meie. Meil on endiselt väga kõrge tööhõive. Ka piiranguid vaadates on meil tervikuna suhteliselt mõistlik lähenemine, mis puudutab viiruse perioodil ühiskonna sulgemist ja avatust.

Eestlased on ju väga kinnine rahvas. Kui meile öelda, et hoidke kaks + kaks meetrit vahet, siis eestlased hoiavad vahet enamasti seitse või kümme meetrit.

Ma siiski arvan, et aasta 2020 on Eesti inimesi ühendanud. Ühtpidi oleme kindlasti muutunud teiste vastu südamlikumaks, aga vaadates  meie poliitilisi debatte, kipuvad need olema kaugenenud olulistest võtmenäitajatest, mida statistikaamet toodab ja mille paranemist me ühiskonnas ootame.

Statistikaamet toodab usaldusväärset statistkat selleks, et poliitikakujundajad võiksid seda kasutada kui tõhusat tööriista otsuste tegemisteks. Miks seda tööriista siis ikkagi piisavalt ei kasutata?   
See on meie kõige suurem väljakutse – panna andmed elama nii, et inimesed näeksid, mis nende andmete taga ühiskonnas tegelikult toimub, et nad reaalselt muudaksid sellele vastavalt oma käitumist või vähemalt liiguksid nende sihtväärtuste suunas. Peagi on kohalikud valimised, me peame veelgi enam mõtlema, kuidas kujundada suuremat nõudlikkust poliitikaloojate suhtes, et nad pööraksid õigetele asjadele tähelepanu.  

Statistikaameti üks suur eesmärk on muuta ettevõtjate jaoks andmete kogumine lihtsamaks, mugavamaks ja kasulikumaks ning vähendada andmete esitajate koormust. Mida selleks on ära tehtud ja mis on veel plaanis?

Oleme seni suutnud vähendada tunnetuslikku halduskoormust rohkem kui tegelikku halduskoormust. Tunnetuslik halduskoormus on alati suur, kui inimene midagi vastu ei saa. Viimase kolme aasta jooksul oleme ettevõtja jaoks loonud kasulikke tööriistu. Esimene laine on ära tehtud. Muidugi saab ja tulebki minna personaalsemaks. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ära teha rasked asjad. Selleks on vaja ära lõpetada aegunud andmeallikate kasutamine ja minna üle teisele andmeallikale, lõpetada ära mõni küsimustik ja minna üle maksu- ja tolliameti andmestikule. Veelgi enam, kuna need andmed on meile kättesaadavad, siis minna üle suurandmetele. See on keeruline protsess. Tuleb veenduda, kas uued andmeallikad annavad ka pidevad ja piisavad vastused. 

Statistikaamet on viimastel aastatel loonud mitu kasulikku rakendust, nagu väliskaubandusrakenduse, juhtimislauad, palgarakenduse ja Tõetamme. Kas inimesed on need rakendused üles leidnud? Kas on lähiajal veel kavas millegagi kliente üllatada?

Järgmisel aastal me täitsa uute rakendustega üllatada ei kavatse. Küll aga tuntakse meie rakendusi veel liialt vähe. Meil on vaja üllatada oma tarbijaid sellega, et rakendustes olevad andmed on võimalikult ajakohased ja et inimesed saavad üha teadlikumaks nende rakenduste võimalustest.

Järgmisel aastal tähistab statistikaamet oma 100. juubeliaastat. Nii kiirelt muutuvas maailma on ilmselt liialt ulmeline küsida, milline on statistikaamet 100 aasta pärast, kuid millist stsenaariumi sa kümne aasta jooksul ette näed?
Tegime hiljuti ka juhtkonnas ühe sarnase mõtteharjutuse. Statistikaametis on terve rida teenuseid, mis astuvad uude ajajärku ja milles näeme tulevikus suuri ja radikaalseid muutusi. Üks suurem neist on küsitlusvõrk. Me peame üha rohkem olema valmis, et tellida küsitlusi ka majast väljapoolt, mitte teha kõike ise.

Teisalt kasvab väga kiiresti meie roll teadmuse mõtestajana, sõnumi seadja ja loojana, andmete tõlgendaja, aga ka nõustajana eriti avalikus sektoris. Kümne aasta pärast oleme tänasega võrreldes kordades rohkem digitaliseeritud ning meie oskus sõnumeid ühiskonnale anda, kontrollida ja eristada tõeseid uudiseid libauudistest on seni nägematu.

Statistikaameti praeguse strateegiaperioodi lõpuni on jäänud veel poolteist aastat. Mida on vaja veel ära teha selleks, et loeksid selle arenguetapi õnnestunuks?

Meid on ees ootamas pikk toodete arendus, umbes sadakond projekti. Kõige suurem neist on rahva ja eluruumide loendus. Mahukatest projektidest on olulised veel Euroopa Liidu uute regulatsioonide lõplik rakendamine, neist suurim on ettevõtlusstatistika raammäärus. Seejuures on väga oluline väliskaubanduse aspekt, mis langetab teatud osades oluliselt halduskoormust.

Kui me suudame poolteise aastaga viia ellu need arendusprojektid, mis on meil praegu portfellis, võime selle arenguetapiga statistikaameti ajaloos täiesti rahule jääda.

Kui me saame 100. juubeliaasta lõpuks öelda, et oleme Euroopa efektiivseim ja tarbijasõbralikum statistikaamet, oleme pannud sellele etapile väärika punkti. Seal aga ei tohi peatuma jääda, sest ülejärgmisel aastal alustame uue arengukavaga ja muidugi ei saa seal olla väiksemat eesmärki, kui saada maailma parimaks.

Järgmisel aastal startivaks suureks rahva ja eluruumide loenduseks on statistikaamet ettevalmistusi teinud pea kümme aastat. Viimase uuringu kohaselt eelistab 70% Eesti elanikest vastata loenduse küsimustele internetis, rahvaloendaja külastust ootab 14% ja telefoni teel soovib küsimustele vastata 12% inimestest. Mis on see suurplaan, mis võiks realiseeruda?

Ma loodan, et see sellisel kujul ka realiseerub, 70% veebis vastanutest võiks olla miinimum, millega olla rahul.  

Statistikaameti praeguse strateegiaperioodi üks põhieesmärk on olnud teha arusaadavat ja asjakohast statistikat, milleks on vaja tunda tarbija vajadusi. Kui hästi on see õnnestunud?  
Me töötame oma klientide heaks ja oleme ka meie klientide ehk avaliku huvi esindajatega jõudnud olukorda, kus meie sõnal on kaalu ja me osaleme arengukavade tegemisel. Suurim neist on Eesti 2035. Oluline on, et näitajad nendes uutes arengukavades, mis riigis luuakse,  jõuaksid statistikatootmisse. Eesti 2035 kavas on olulisi näitajad, mis rajavad Eesti ühiskonna jaoks suundi.

Kindlasti ei tea me praegu kõiki klientide vajadusi ja selleks on meil plaanis järgmisel aastal intensiivistada nendega koostööd.

Millisena sa näed järgmist ameti strateegiat aastateks 2022–2027?

Uue strateegiaperioodi planeerimine algab järgmisel aastal. Me peame enda jaoks väga selgelt teadvustama ja lahti mõtestama, mis muutused keskkonnas toimuvad, otsima kokku maailma parimad praktikad ning  looma kombineeritud visiooni koos nende ootustega, mis ühiskonnal on statistikaametile. Statistikaamet ei tegele ainult statistikaga, me peame tegelema ka andmehalduse, avaandmete ja paljude muude teemadega. See vajab suure pildi moodustamist ja fookuseid. Ühtlasi ootab see uut peadirektorit, kes kõik selle kokku traageldaks.  

Mis andmeid sa ise igapäevaselt kasutad?

Kui rääkida sellest, mis ühiskondlikus debatis toimub, siis ma loen meie pressiteateid. Statistikaameti tööprotsessid ja andmestikud eeldavad läbi vaatamist kord kuus. Vaatan üle, kui palju on inimesed meie informatsiooni tarbinud, millised on meie meediakajastused, kuidas oleme oma tööaega planeerinud ja milline on parasjagu meie efektiivsus.

Millisest statistikast sa unistad?

Minu üks lemmikraamatutest on Isaac Asimovi Asumi sari, mis on pühendatud psühhomatemaatikutele, kes andmete abil prognoosivad ette kogu maailma ja ühiskonna arengut. Ma unistangi sellisest statistikast ja andmetest, mis näitaksid, mis võiks toimuda homme.  

Millise tööandjana statistikaametit kirjeldaksid ja millisena sooviksid seda lähitulevikus näha?

Oleme tööandjana teatud murrangus. Oleme alati olnud kindel ja stabiilne tööandja, kes on järjepidev nii oma protsessides kui ka väljundis.

Ma näen, et statistikaametis tuleb aina rohkem võimalusi katsetada, kuna andmemaailm on kiirelt muutumas. Me peame katsetama, mida andmed nähtuste kohta näitavad, mitte vaatama ainult jooksvat aegrida. Oleme paindlikud, töö käib nii kodus, kontoris kui ka virtuaalruumis ja ma soovin, et see käiks ka rohkem rahvusvaheliselt.

Sa võtsid hiljuti vastu ettepaneku astuda ÜRO Euroopa statistikute büroo (CES) liikmeks, et hakata seal esindama Põhja-Euroopat. Mis on sinu roll selles büroos?

See büroo tegeleb statistika töömeetodite, -võtete ja tegevusalade uuendamisega andmemaailmas. Oleme Eestis astunud kiireid samme andmehalduses ja oleme päris eesrindlikud uute andmetega eksperimenteerimises. Kuidas neid praktikaid omavahel ja ühtlaselt üle maailma jagada – seda arutataksegi selles rahvusvahelises kogukonnas arutatakse.

Mida sa soovid uueks aastaks Eesti poliitikakujundajatele, ettevõtjatele, teadlastele, kogu rahvale?

Soovin, et nad lähtuksid oma otsustes andmetest.