Tööturg
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.
Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:
- kui suur on tööhõive;
- kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
- kui palju inimesi töötab osaajaga;
- kui palju on Eestis töötuid;
- milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
- kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
- milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.
Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2013–2023
Uudis
Tööturu kiirstatistika: koondamiste arv on tänavu madalaim
Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Uudis
Tööturu rakendus sai uued näitajad
Tööturu rakendus, mis annab selge ülevaate tööturu olukorrast ja muutustest, sai sel kevadel täiendatud uute näitajatega. Uuenenud rakendus annab võimaluse Eesti tööjõu-uuringu andmeid veelgi paindlikumalt analüüsida ja vaadata, milliseid muutused tööhõive, töötuse, mitteaktiivsuse ja haridusvaldkonna näitajates toimunud on.
Uudis
Töötute arv aasta esimeses kvartalis suurenes
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,4% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.
Statistikaameti rakendused
Kas leidsid, mida otsisid?