Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -0,5 %
I KVARTAL 2024
SKP jooksevhindades 8,91 miljardit eurot
I KVARTAL 2024
SKP jooksevhindades elaniku kohta 27 588,3 eurot
2,0%
Eratarbimine jooksevhindades 4,67 miljardit eurot
I KVARTAL 2024
Eratarbimine (aastane reaalkasv) -1,4 %
I KVARTAL 2024
Investeeringud (aastane reaalkasv) 11,1 %
I KVARTAL 2024
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -0,9 %
I KVARTAL 2024
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) 9,0 %
I KVARTAL 2024
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2022
Uudis

Esimese kvartali majanduslangus oli 2,4%

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.
Loe edasi 31. mai 2024
Blogi

Kuidas "lugeda" SKP-d?

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?
Loe edasi 26. aprill 2024