Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

15. detsembril saatis statistikaamet teavituskirjad andmeesitajatele, kellelt oodatakse 2024. aastal andmeid ettevõtte või asutuse tegevusega seotud näitajate kohta.

Statistikaamet asub regulaarselt avaldama maksudeklaratsioonidele tuginevat ettevõtete kiirstatistikat. Interaktiivsed joonised käibe ja tööjõukulude kohta annavad pildi, millised valdkonnad kasvavad, langevad või alles naasevad koroonakriisi eelsesse normaalsusesse.

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Statistikaamet kutsub ettevõtteid üles esitama EKOMARi küsimustikuga andmeid oma eelmise majandusaasta kohta. Küsimustiku on 3. augusti seisuga täitnud vaid 55,8% ettevõtetest. Majandusaasta andmed on väga vajalikud riiklikult tähtsate otsuste tegemisel ja kõiki, kes seda siiani veel teinud ei ole, oodatakse ettevõtlusstatistikasse panustama.

Iga-aastane majandusandmete küsimustik EKOMAR on aluseks kõige mahukamale ja olulisemale aastaandmeid hõlmavale statistikatööle. Selle põhjal koostab statistikaamet ettevõtluse ülevaateid ja hindab majanduskasvu. Möödunud aasta kohta oodatakse ettevõtetelt andmete esitamist juuli alguses.

Areng nõuab teadlikku otsustamist ja selle aluseks on asjakohased andmed. Alati ei pruugi aga kasutusel olevad andmed erinevatel põhjustel anda otsustamiseks selgeid vihjeid ja vaja on veidi enam taustateadmisi. Üheks selliseks näiteks on piirkondlik ettevõtlusstatistika, mille hingeeluga lähemalt tutvusime.

Möödunud aasta kokkuvõtteks kiidame tublisid tegijaid ehk vaatame, kus tegutsesid ettevõtted, kes suutsid kriisiaastal oma käivet kasvatada ja ka seda, kas joonistuvad välja kriisile vastupidavamad tegevusalad.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Eile, 27. oktoobril uuendatud ettevõtete kiirstatistika näitab, et äriühingute olukord on paranenud mitmetel tegevusaladel ja piirkondades.

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.