Uudis
Blogi
Eesti elanikud saavad reisikindlustuse vajalikkusest aina enam aru
Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.
Uudis
Valmis Eesti SKP 2024. aasta suurrevisjon
Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.
9
september
Tule tööle
Uudis
Masinõpe teeb inimeste tööd tollis kaubakoodi leidmisel lihtsamaks
Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.
Uudis
Statistikaameti tööturu kiirstatistika: Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.
Uudis
Statistikaamet ootab üliõpilasi kandideerima noore statistiku preemiale
Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.
Uudis
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Statistikaamet testib küsitluse ankeeti ja arendab infosüsteemi
Registrites puuduvate andmete küsimiseks korraldatav rahvaloenduse isiku-uuring on hetkel väljatöötamisel ja selleks vajalik küsimustiku ankeet testimisel. Tööd küsimustiku disainimiseks alustas statistikaamet juba märtsis, hetkel testitakse süsteemi ja eelkõige e-ankeedi tehnilisi võimalusi.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.
Uudis
Turustatud taimekaitsevahendite kogus suurenes 17%
Eestis turustati 2019. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 752 tonni taimekaitsevahendeid, millest enamiku moodustasid umbrohutõrjevahendid.
Uudis
Vabade ametikohtade arv langes aastaga veerandi võrra
Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Kaubavahetus kahanes viimati nii palju 11 aastat tagasi
Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Uudis
Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.