Vabade ametikohtade arv langes aastaga veerandi võrra
Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 609 211, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem töötleva tööstuse (1244), avaliku halduse ja riigikaitse (1109), hariduse (1040) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (1020) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr ametikohtade koguarvust 1,4%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 40% olid avaliku sektori vabad ametikohad. „Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (2,9%) ning madalaim mäetööstuses (0,1%),“ ütles ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (81%), sh Tallinnas (69%). Järgnesid Tartu (6,7%) ja Pärnu maakond (2,4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (1,9%) ja Valga maakonnas (1,5%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,2%).
Esimeses kvartalis võeti tööle 44 215 ja töölt lahkus 42 312 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunute summa) vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 4%. „Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Kõigist töölt lahkunutest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 16%,“ lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.