Turustatud taimekaitsevahendite kogus suurenes 17%

Müügile lastud taimekaitsevahenditest 70% moodustasid umbrohutõrjevahendid, 14% seenhaiguste tõrjevahendid, 10% kasvuregulaatorid ja 4% putukatõrjevahendid. Kasvas umbrohutõrjevahendite ja vähesel määral ka putukatõrjevahendite ning kasvuregulaatorite turustamine. Seenhaiguste tõrjevahendite kogus vähenes.

Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on erinevad umbrohutõrjevahendid olnud aastaid enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 531 tonni ehk ligi veerandi võrra rohkem kui 2018. aastal. Siiski ei küündinud nende müük 2016. aasta kogusteni, kus müüdi 604 tonni,“ lisas Peterson.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis turustatavad taimekaitsevahendite kogused suhteliselt väikesed. Näiteks 2018. aastal müüdi kolme olulisemat taimekaitsevahendite rühma Prantsusmaal 79 000 tonni, Hispaanias 61 000 tonni ja Saksamaal 42 000 tonni. Samas Eestis turustati 2019. aastal neid kolme tootekategooriat kokku 670 tonni. Kui võrrelda turustatud taimekaitsevahendite koguseid kasutusel oleva põllumajandusmaa kohta, siis 2018. aastal müüdi neid Küprosel 9 kg, Maltal 8 kg, Hollandis 4 kg, Eestis aga 2019. aastal 0,7 kg hektari kohta.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse peale põllumajanduse ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel ning parkides. Samuti võib teatud taimekaitsevahendeid soetada oma aias kasutamiseks.

Turustatud taimekaitsevahendid on välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendid. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel. Taimekaitsevahendite kasutamine võib kliimatingimuste ning taimekahjustuste ja -haiguste erisuste tõttu aastati kõikuda.

Taimekaitsevahendite turule laskmise andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet maaeluministeeriumi tellimusel, et saada andmeid Eesti keskkonna kohta.