Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15,1%, teatab Statistikaamet.
Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3%, teatab Statistikaamet.
Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Viimati kasvas SKP 2007. aasta IV kvartalis.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab Statistikaamet. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKP 2012. aasta IV kvartalis 2011. aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1%, teatab Statistikaamet. Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse kui SKP vähenes 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%.
Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP . Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal
Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP . Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal