SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga  korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Viimase 15 aasta jooksul on see aastaarvestuses esimest korda. Kaudselt viitab pakkumise ülejäägile nõudluse suhtes ka kogumajanduse kaudse deflaatori vähenemine ehk, jällegi lihtsamalt öeldes, kogumajanduse hinnalangus. Seda ei ole samuti viimase 15 aasta jooksul aastaarvestuses ette tulnud. Kui sisemajanduse nõudlus hakkab paranema ning ületab SKP taseme, mõjub see hinnasurvena, mistõttu hinnad hakkavad kiiremini kasvama. Teiseks näitajaks, millele tuleks tähelepanu pöörata, ja millest on tegelikult ka juba varem juttu olnud, on alates 2009. aasta I kvartalist Eesti väliskaubanduse tasakaalu paranemine. Koos sisemajanduse nõudluse kiire kasvuga suurenes buumiaastatel kiiresti ka import. Kusjuures import suurenes kiiremini kui eksport, seda vaatamata SKP kiirele kasvule. Nii tekkiski 2006.-2007. aastal üle 10% väliskaubandusdefitsiit. Kui sisemajanduse nõudlus vähenes, vähenes ka kaupade ja teenuste sissevedu ning seda kiiremini kui eksport. Seetõttu muutus väliskaubandustasakaal  positiivseks ehk teisisõnu, on Eesti kaupade ja teenuste vahetus välismaailmaga paremas tasakaalus. Kahjuks ei näita see aga veel majanduse tervist, kuna tegemist on majandussurutise tõttu erandliku olukorraga. Vaatamata SKP kosumisele alates möödunud aasta II kvartalist (tegelikult, kõige madalam sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi möödunud aasta III kvartalisse), jätkus tööpuuduse suurenemine. Majanduse kosumise alguses ei reageeri tööturg sellele koheselt ehk ettevõtted hakkavad inimesi uuesti tööle võtma olulise ajanihkega. Üheks põhjuseks on ettevõtete püüd parandada tootlikkust või vähemalt säilitada olemasolevat. Kui toodangu müügi väljavaated on veel tagasihoidlikud või ei ole veel väga kindlad, ei kiirusta ettevõtted tööjõudu suurendama. Tõepoolest, koos SKP kiire langusega 2009. aasta alguses ning tööpuuduse kiire suurenemisega (loe: töötajate koondamisega), hakkas aeglustuma ka kogumajanduse tööjõu tootlikkuse langus ning IV kvartalis see isegi kasvas. [caption id="attachment_421" align="alignleft" width="446" caption="Tööjõu tootlikkuse muutus, I kvartal 2007- IV kvartal 2009"][/caption] Tõnu Mertsina,  rahvamajanduse arvepidamise talitus