SKP kasvas II kvartalis tööstussektori ekspordi toel

Võrreldes I kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP II kvartalis 1,9%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest. Tänavu I kvartalis kasvas SKP eelmise kvartaliga võrreldes1,1%.

SKP jooksevhindades oli II kvartalis 56,1 miljardit krooni (3,59 miljardit eurot).

SKP-le avaldas mõju ühest küljest jätkuvalt nõrk sisemajanduse nõudlus, teisest küljest aga paranenud välisnõudlus ning sellest tulenev ekspordi kasv. Sisemajanduse nõudlus kasvas 2%, kuid oli jätkuvalt madal. Sisemajanduse nõudlus moodustas SKP-st vaid 90%, mis tähendab, et sisemajanduse lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus põhivarasse ja varude muutus olid väiksemad toodetud lisandväärtusest. Kuna lõpptarbimiskulutused ja investeeringud jätkuvalt vähenesid, mõjutas sisemajanduse nõudluse kasvu eelkõige varude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 3% mõjutatuna ühest küljest peamiselt vaba aja veetmisele ja kulutuurile ning toidukaupadele ja alkoholita jookidele tehtud kulutuste vähenemisest, teisalt aga finantsteenustele suunatud kulutuste suurenemisest.

Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 17% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest. Põhivara liikide lõikes vähenesid enim kogumajanduse investeeringud hoonetesse ja rajatistesse, mida mõjutas valitsemissektori investeeringute suur langus selles põhivaraliigis. Kapitali kogumahutus põhivarasse on vähenenud alates 2007. aasta III kvartalist. Kui veel 2007. aastal oli kapitali kogumahutuse osakaal SKP-st keskmiselt 35%, siis käesoleva aasta II kvartaliks on see langenud vaid 16%-ni.

Sisemajanduse nõudluse kasvu toetas peamiselt ettevõtete lõpetamata toodangu ja tooraine varude suurenemine.

Pakkumise poolel mõjutas SKP kasvu eelkõige tugeva ekspordi toel saavutatud töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv (20%). Töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule vähenes. Tänu ekspordile kasvas kiiresti ka elektrienergia tootmise lisandväärtus ning omakorda elektrienergia tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamise lisandväärtus. Samas oli nimetatud tegevusalade mõju SKP kasvule tagasihoidlik. SKP kasvu mõjutas tugevamalt ka põllu- ja metsamajanduse ning finantsvahenduse tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Finantsvahenduse lisandväärtus kasvas eelkõige pankade teenustasutulu ja kindlustuse netopreemiate kasvu tõttu.

SKP kasvu pidurdas peamiselt ehituse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine (vastavalt 8% ja 3%). Ehituse lisandväärtuse langus tulenes nõrgast sisemajanduse nõudlusest. Samas II kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse langus aeglustus (käesoleva aasta I kvartalis vähenes ehituse lisandväärtus 29%). Veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse langust põhjustas maismaaveonduse ning postiside ja kommunikatsiooni tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine.

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades II kvartalis kokku 18%. Kaupade eksport suurenes 29%, mõjutatuna peamiselt puidu ja puittoodete, metallide ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest. Teenuste eksport jäi reaalväärtuses ligikaudu samale tasemele eelmise aasta sama kvartaliga. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 23%, sh kaupade import suurenes 25% ja teenuste import 17%. Kaupade impordi suurenemist mõjutas kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta I kvartalist olnud impordist suurem. Käesoleva aasta II kvartalis oli netoeksport 6% SKP-st.

Tegevusalade lisandväärtuse muutus aheldamise meetodil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga II kvartalis 2010, protsenti

SKP kasvas II kvartalis vaatamata töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõu tunnitootlikkus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 7,8% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2,5%. Tööjõu tunnitootlikkus kasvab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes juba alates möödunud aasta II kvartalist. Tootlikkus on arvutatud residendist tootmisüksuste ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP, tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta ja töötatud tundide muutus eelmise aasta sama perioodi suhtes, I kvartal 2006-II kvartal 2010, protsenti

Statistikaamet revideeris aastate 2006–2009 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Korrigeeriti ka 2010. aasta I kvartali SKP-d. Revisjonide tulemusel suurenes 2006–2009 aasta SKP jooksevhindades 0,2–1,3%. SKP aastane kasv aheldamise meetodil muutus samal perioodil -1,5 kuni 0,6 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -1,8 kuni 1,1 protsendipunkti.

2010. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise regulaarse revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt Statistika > Valdkonnad > Majandus > Rahvamajanduse arvepidamine > Sisemajanduse koguprodukti (SKP) regulaarne revisjon 2010. aastal