I kvartalis oli majanduslangus 15,1%

SKP jooksevhindades oli I kvartalis 52,2 miljardit krooni ja vähenes nominaalarvestuses teist kvartalit järjest. Reaalarvestuses ehk hinnamõjusid arvestades vähenes SKP neljandat kvartalit järjest.

Võrreldes IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 6,1%.

SKP vähenemist I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga mõjutas järsult langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 21,4%, mõjutatuna eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse kiirest vähenemisest. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 98,9%. Jooksevhindades oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem viimati 8 aastat tagasi 2001. aasta III kvartalis.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 17,6%. Vähenemine toimus kõikides kulugruppides, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes 26,6% mõjutatuna kõige enam kapitaliinvesteeringute vähenemistest ettevõtete ja kodumajapidamiste sektoris. Põhivaraliigiti vähenesid enim investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Kiiresti vähenesid investeeringud ka eluruumidesse.

SKP, sisemajanduse nõudluse, kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi reaalkasv,
I kvartal 2005 – I kvartal 2009

Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes järsult kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 26,7%). Kaupade import vähenes 28,3% ja teenuste import 19,6%. Enim mõjutas kaupade importi mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning kemikaalide ja keemiatoodete impordi vähenemine. Samas kasvas puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete import. Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes I kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport (16%). Kaupade eksport vähenes 18% ja teenuste eksport 10,7%. Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning mootorsõidukite ja haagiste ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport. Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveo- ja reisiteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetransporditeenuste eksport. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 1,7%. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud. Viimati oli netoekspordi suhe SKP-sse positiivne 2000. aasta III kvartalis.

Lisandväärtus vähenes enamikul tegevusaladel. SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus kõikidel tegevusaladel seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tuleneva tellimuste vähenemisega. Samuti vähenes töötleva tööstuse toodangu eksport nõrga välisnõudluse tõttu. Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas elamuehitusmahu kiire vähenemine kohalikul turul. Veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas eelkõige lisandväärtuse vähenemine autotranspordis ja veondusega seotud tegevusaladel.

Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse vähenemine süvenes I kvartalis tegevusala ettevõtete teenustasutulude ning finants- ja intressitulude olulise vähenemise tõttu.

Lisandväärtus kasvas vaid kalanduse ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal. Nimetatud tegevusalade mõju SKP-le on väike (nende osatähtsus SKP-s kokku 4,4%). Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusala lisandväärtuse kasvu toetas elektri eksport Soome ja Lätti.

Tegevusalade lisandväärtuse reaalkasv, I kvartal 2009

Seoses madala tootmis- ja tarbimisaktiivsusega jätkus reaalarvestuses netotootemaksude vähenemine. Samas tootemaksude laekumine nominaalarvestuses suurenes tänu eelmise aasta I kvartali madalale aktsiisimaksude laekumise baasile.

Statistikaamet revideerib aastate 2005–2008 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise ning ettevõtete aastaaruannete põhjal ja avaldab tulemused 8. septembril. Samuti revideerib Statistikaamet Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt SKP tegeliku ja kaudse rendi arvestusi kogu aegrea ulatuses alates 1995. aastast ning klassifitseerib ümber osa üksusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel alates 2002. aastast. Et revideeritakse ka 2008. aastat, avaldab Statistikaamet 8. septembril korrigeeritud 2009. aasta I kvartali SKP.