Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)
Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Teksti parandati 26.04.2021, muudatused on lõigus "Energiatootmine on suurim energiat tarbiv tegevusala" märgitud paksus kirjas.
Eestis toodetakse üle 60% energiast põlevkivist. Põlevkivist energia kättesaamiseks kulub aga iseenesest palju energiat. Seetõttu olemegi Euroopa riikide energiatõhususe pingereas tagantpoolt kolmandal positsioonil ja Eestis kulub ligikaudu kaks korda rohkem energiat ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt (vt Eurostati tabelit).
Eestis tarbitud 211 000 teradžaulist (TJ-st) kulutatakse tootmistegevusteks 156 000 TJ energiat. Tootmisega seotud energiast 60% kulutakse neljas energiamahukas tegevusalas: energiatootmises, maanteetranspordis, õlitööstuses ja ehituses. Need valdkonnad annavad aga suhteliselt väikese osa SKP lisandväärtusest (vaid 12,2% brutolisandväärtusest 2019. aasta hinnangute alusel).
Energiatootmine on suurim energiat tarbiv tegevusala
Energiatootmine (elektri-, gaasi-, auru- ja kuumaveevarustus) on suurim energiat tarbiv tegevusala Eestis. Seal tarbitakse 39,2% kogu tootmisettevõtete energia lõpptarbimisest, samas on tegevusala panus SKP-sse vaid 2,6%. Euroopas keskmiselt on see tegevusala samuti energia tarbimise osas suurima osakaaluga, kuid võrreldes Eestiga on osakaal madalam nii tarbimise (28,8% majandustegevuste energia lõpptarbimisest) kui ka SKP osas (panus SKP-sse 1,8%).
Maismaatranspordi teenusepakkujad (v.a eratransport)* on suuruselt teine energiatarbija Eestis, moodustades tarbimisest 9,6%. Nende panus SKP-sse on 2,8%, mis on võrreldav energiatootmise tegevusala panusega. Euroopa riikide keskmisega võrreldes maismaatranspordi teenus energiamahukuselt esimese kolme sekka ei jõua ja on alles neljandal positsioonil (tarbides 5,4% energia lõpptarbimisest ja tootes 2,3% SKP-st). EL-is on energiamahukuselt teisel ja kolmandal kohal keemiatööstus (10,9%) ning põhimetallide tootmine (5,6%).
Eestis on suuruselt kolmas sisemaise energia tarbija põlevkiviõli tööstus, tarbides 9% energiast ja tootes vaid 0,4% SKP-st. Neljandal positsioonil olev ehituse tegevusala panustab SKP-sse siiski enam – 6,4%.
Tootmistegevuste energia tarbimine langes 2019. aastal oluliselt (59 000 TJ) peamiselt elektrienergia tootmise vähenemise tõttu (270 000 TJ 2018. aastal ja 211 000 TJ 2019. aastal).
Kodumajapidamiste energiakasutus suureneb
Kodumajapidamised tarbivad umbes neljandiku kogu sisemaisest energiakasutusest (55 000 TJ 211 000 TJ-st). Sealne energiakasutus on tasapisi suurenenud nii absoluutväärtustes (ligikaudu 7000 TJ võrreldes 2014. aastaga) kui ka osakaaluna. Kodumajapidamised tarbivad Eestis nüüd 26% kogu riigi energiatarbimisest ja oleme selles osas jõudnud järele Euroopa keskmisele.
Palju energiat kulub eksporditavate kaupade ja teenuste tootmiseks
Kaupade ja teenuste tootmiseks kuluvat energiat on võimalik hinnata energia- ja majandusandmete modelleerimise kaudu. Selle põhjal saab öelda, et kui kogu kauba või teenuse tootmisahelas kasutatud energia omistada lõpptoodetele, siis 2019. aastal tulenes ligikaudu 56% energiakasutusest Eestis kasutatud toodetest. See hõlmas toodete lõpptarbimist nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete poolt ning investeeringuid hoonetesse, infrastruktuuridesse, masinatesse ja seadmetesse. Kodumaisest energiakasutusest tarbiti 44% ekspordiks mõeldud kaupade ja teenuste tootmiseks. Euroopaga võrreldes on see väga kõrge näitaja, sest EL-i keskmisena tarbitakse ligikaudu 25% energiast eksporditavate kaupade ja teenuste tootmiseks.
Kõige rohkem kulutati energiat esmavajaduste rahuldamiseks toodetud ja tarbitud toodete tootmiseks, näiteks eluase, infrastruktuurid, toit, haridus, tervishoid jne.
| Kaubad ja teenused | Kaupade ja teenuste lõpptarbimise kategooriad | ||
|---|---|---|---|
| Kodumaine lõpptarbimine | Kaupade ja teenuste eksport | Kogu lõpptarbimine | |
| Tooted kokku | 87 230 | 68 618 | 155 849 |
| Ehitised ja ehitustööd, kinnisvara, puit ja puidutooted | 21 735 | 10 724 | 32 458 |
| Arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed, elektriseadmed. Arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused; teabeteenused | 4333 | 12 355 | 16 687 |
| Jaemüügi- ja hulgimüügiteenused | 8787 | 3438 | 12 225 |
| Mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised ning mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed | 5449 | 6247 | 11 696 |
| Haridus- ja tervishoiuteenused | 9273 | 45 | 9318 |
| Toiduained; joogid; tubakatooted | 5776 | 3297 | 9073 |
| Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused | 8299 | 73 | 8372 |
| Tekstiilitooted; rõivad; nahk ja nahatooted | 1557 | 2203 | 3761 |
| Muud tooted kokku | 22 021 | 30 238 | 52 259 |
Tootmisettevõtted ja kodumajapidamised saavad küll tarbimist piirata, kuid vähem oluline ei ole ka käitumismustrite mõjutamine, tarbides keskkonnasõbralikumaid ja väiksema energiakuluga tooteid. Loetletud kaupade ja teenuste lõpptarbimist on võimalik vähendada piiratud ulatuses, kuid me saame mõjutada nende tootmisahelas tarbitud energiat, tõstes efektiivsust. Seeläbi väheneb nii toodete kui ka kogu majanduse jalajälg.
*Maismaatranspordi teenused hõlmavad ainult energiat, mida kasutavad ettevõtted, kes osutavad maismaatranspordi teenuseid rongide, veoautode, kaubikute, taksode jne abil. Kodumajapidamiste ja tootmisettevõtete poolt kasutatud energiat maanteetranspordiks ei klassifitseerita maismaatranspordi teenusena, vaid vastavas majandustegevuses.
Vaata ka materjali- ja energiatõhususe valdkonnalehte ning statistika andmebaasi.