Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.
Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.
Kes Eesti majanduses teenib raha ja kes mitte? Millise ettevõtte tegevus on mõtestatum ja ettenägelikum, kes aga teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima statistikaameti loodav väärtusahelate mudel.
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28% rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.
2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.