Vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt üle 10 000
Möödunud aastal oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv ligi 615 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8% ja neid oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1669), töötleva tööstuse (1638) ning hariduse (1365) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 35% avalikus sektoris. „Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses,“ lisas ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81%), sealhulgas Tallinnas (70%), järgnesid Tartu (5,7%) ja Pärnu maakonnad (3,8%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Lääne maakondades ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.
Neljandas kvartalis võeti tööle 40 540 ja töölt lahkus 49 469 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes 2020. aasta sama kvartaliga võrreldes 10%. „Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 7396 töötajat ja see moodustas 15% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka palk ja tööjõukulu valdkonnalehte.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181