Milline kaubanduspartner on Eestile olnud Suurbritannia?

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Rainer Randmeri, statistikaameti analüütik

Evelin Puura, statistikaameti juhtivanalüütik

Aastal 2019 eksporditi Eestist Suurbritanniasse 294 miljoni euro väärtuses kaupu. Eksport vähenes võrreldes 2018. aastaga 8%. Teenuseid eksporditi Suurbritanniasse 376 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui eelnenud aastal.

Kaupu imporditi Suurbritanniast möödunud aastal 370 miljonit eurot väärtuses. Import vähenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Teenuseid imporditi Suurbritanniast 2019. aastal 296 miljonit euro eest, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1% vähem.

Viimasel kahel aastal on kõige rohkem eksporditud puitu ja puidutooteid (hööveldatud või kooritud puit, küttepuit ning puidust tisleri- ja puusepatooted). Neile järgnesid mitmesugused tööstustooted (tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, luuad, pintslid ja harjad, tõmblukud ja nende osad) elektrimasinad ja seadmed (isoleeritud traat, telefonid ja puldid, paneelid) ning mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ning õlid kivisöetõrvast).

Puidu ja puidutoodete eksport vähenes aastaga 14 miljoni ning mineraaltoodete eksport 15 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tööstustoodete, elektrimasinate ja seadmete eksport püsis peaaegu samal tasemel.

Suuremad impordiartiklid

Suurbritanniast Eestisse imporditi aastatel 2018 ja 2019 enim elektrimasinaid ja -seadmeid (iseliikuvad ehitusmasinad, radarseadmed, elektrilised lülitusseadmed ning elektroonsed integraallülitused). Teised suuremad impordiartiklid olid mineraalsed tooted (enamasti õlid ja muud tooted kivisöetõrvast), keemiatööstuse tooted (enamasti ravimid, antidetonaatorid, kosmeetikavahendid) ning sõidukid (enamasti sõiduautod ja mootorsõidukite osad). Võrreldes 2018. aastaga kahanes elektrimasinate ja seadmete import 28 miljoni euro võrra. Kõige drastilisemalt vähenes aastaga mineraalsete toodete import – 55 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Teenuste ekspordi ja impordi liidrid

Teenustest eksporditi 2019. aastal kõige rohkem transporditeenuseid (kaubavedu merel ja maanteel, reisijatevedu õhus). Teisel kohal olid telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused, millele järgnesid muud äriteenused (enamasti reklaamiteenused, muud mujal nimetamata äriteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid) ja reisiteenused.

Tunduvalt suurenes 2018. aastaga võrreldes telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenusteväliskaubandus (29 miljoni euro võrra). Transpordi- ja reisiteenuste maht jäi eelmise aasta tasemele.

Aastal 2019 imporditi Suurbritanniast kõige enam äriteenuseid. Suurema osa neist moodustasid reklaamiteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Neile järgnesid, reisiteenused (enamasti era- ja õpingutega seotud reisid), transporditeenused (peamiselt kauba- ja  inimeste vedu õhus) ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused (enamasti arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes äriteenuste import 15 miljoni ning transporditeenuste import 10 miljoni euro võrra, ülejäänud suuremate teenuseliikide import suurenes: reisiteenused 5 miljoni euro ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused 6 miljoni euro võrra.

Suurbritannia väliskaubanduspartnerina

Kaupade ekspordipartneritest oli Suurbritannia 2019. aastal 13. kohal ja importijatest 11. kohal. Suurbritanniasse eksportis 555 Eesti ettevõtet (seitse ettevõtet vähem kui 2018. aastal). Sealt importis aga 1379 ettevõtet, mis on 22 ettevõtet rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest juhivad ekspordis hulgikaubandus (63 miljonit eurot), järgnevad puidutööstus (45 miljonit eurot) ning laondus ja veondus (45 miljonit eurot). Ekspordi käibes ei ole eri tegevusaladel toimunud väga suuri muutuseid.

Impordis on kõige suurema käibega hulgikaubandus (167 miljonit eurot), millele järgneb mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük (22 miljonit eurot) ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 18 miljonit euroga.

Kõige enam on impordis vähenenud tegevusaladest hulgikaubandus (37 miljonit eurot ehk siis 1,2 korda), kuid kõige suurem käibe vähenemine on toimunud laonduse ja veonduse sektoris, kus käive on võrreldes 2018. aastaga kahanenud ligi 18 korda ehk 32 miljonit eurot.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 jätkub üleminekuperiood, mis võib kesta aasta lõpuni. Sel ajal tuleb endiselt kajastada kogu kaupade vahetust Suurbritanniaga Intrastati küsimustikus. Kogu üleminekuperioodil on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel kaubaliikumine vaba.

Hetkel on väga keeruline hinnata Brexiti ja kroonaviirushaiguse pandeemia tagajärjel tekkivat majanduse seisu. Kahtlemata mõjutavad need edaspidi kogu maailma majanduse struktuuri ja tarneahelaid, eriti veel kui kriisi mõju on pikaajaline.