Mullu vedasid Eesti väliskaubandust keskmise suurusega ettevõtted
2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
Suurima käibe kaubavahetuses moodustavad keskmise suurusega ettevõtted
Kõige enam oli Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas 2022. aastal mikroettevõtteid, kus hõivatute arv on alla 10 töötaja. Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 65% ning importivatest 78%. Ekspordi väärtusest moodustavad nad 16% ja impordist 23%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 4% ja importijatest 3%, siis rahalisest väärtusest moodustavad nad ekspordis 36% ja impordis 30%. Kõige vähem oli Eestis mullu vähemalt 250 töötajaga suurettevõtteid. Nende osakaal moodustas kõigist eksportivatest ja importivatest ettevõtetest vaid 1%, kuid kogu ekspordist moodustasid nad 21% ja impordist 19%.
Eesti päritolu kaupade eksport aastaga kasvas
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 7% võrra. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordist langes mullu aga 66% peale, olles aasta varem olnud 72%.
Kaubajaotistest oli väljaveos Eesti päritolu toodete osatähtsus suurim puidu ja puittoodete puhul (95% Eesti päritolu kaupasid), järgnesid mitmesugused tööstustooted (88%), paber ja papp (88%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (77%) ning metall ja metalltooted (76%). Kõige väiksem oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus transpordivahendite (34%) ekspordis.
Enim eksporditi Eesti päritolu kaupu mullu Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Kõige enam suurenes Eestist pärit kaupade väljavedu Soome, Rootsi ja Norra. Enim vähenes aga eksport Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Singapuri.
Kaubavahetus suurenes enim Harjumaal
Kaupade eksport suurenes Eestis mullu üle 3 miljardi euro võrra, sellest 2,3 miljardi võrra Harjumaal. Järgnesid Ida-Virumaa ning Tartumaa (mõlemad 0,2 miljardi võrra). Ekspordiga tegelevate majandusüksuste arv kasvas enim Harju-, Tartu- ja Viljandimaal ning vähenes Lääne-Virumaal, Võru- ja Raplamaal.
Kaupade import suurenes 2022. aastal ligi 5 miljardi euro võrra, suur osa ehk ligi 4 miljardit sellest Harjumaal. Sarnaselt ekspordile järgnesid 0,2 miljardi euroga Ida-Virumaa ning Tartumaa. Ainsana vähenes Läänemaal registreeritud ettevõtete kaupade import. Enim kasvas impordiga tegelevate majandusüksuste arv Harju-, Tartu- ja Pärnumaal ning vähenes Hiiumaal.
Kogu Eestis tervikuna viis kaupade väliskaubanduse puudujääki Harjumaa, kus ainsa maakonnana import ületas eksporti. Kõigis teistes maakondades oli kaupade väliskaubanduse bilanss positiivne ehk eksport oli suurem kui import. Samas on oluline mainida, et maakondlik statistika koostatakse ettevõtete juriidilise aadressi järgi ning importivad ettevõtted on sageli registreeritud Harjumaale.
Haldusüksus | Eksport (mln eurot) | Import (mln eurot) | Bilanss (mln eurot) | |||
---|---|---|---|---|---|---|
2021 | 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | 2022 | |
Eesti kokku | 18 237 | 21 300 | 20 022 | 24 933 | -1 785 | -3 633 |
Harju maakond (sh Tallinn) | 10 726 | 13 013 | 15 258 | 19 184 | -4 532 | -6 172 |
Tallinn | 6 767 | 9 188 | 10 355 | 14 246 | -3 588 | -5 058 |
Hiiu maakond | 58 | 65 | 41 | 42 | 16 | 23 |
Ida-Viru maakond | 726 | 940 | 515 | 737 | 211 | 203 |
Jõgeva maakond | 187 | 259 | 70 | 101 | 117 | 157 |
Järva maakond | 231 | 280 | 136 | 162 | 95 | 117 |
Lääne maakond | 72 | 74 | 51 | 48 | 21 | 26 |
Lääne-Viru maakond | 557 | 620 | 343 | 376 | 214 | 245 |
Põlva maakond | 79 | 80 | 42 | 43 | 37 | 37 |
Pärnu maakond | 697 | 840 | 473 | 587 | 224 | 253 |
Rapla maakond | 282 | 338 | 142 | 193 | 140 | 145 |
Saare maakond | 204 | 249 | 111 | 126 | 93 | 123 |
Tartu maakond | 1 468 | 1 659 | 1 344 | 1 527 | 124 | 132 |
Valga maakond | 213 | 226 | 113 | 137 | 100 | 90 |
Viljandi maakond | 462 | 576 | 276 | 352 | 187 | 224 |
Võru maakond | 196 | 229 | 120 | 143 | 75 | 86 |
Maakond määramata | 2 078 | 1 853 | 985 | 1 176 | 1 093 | 677 |
Töötleva tööstuse ja hulgikaubanduse ettevõtted andsid mullu suurima käibe
2022. aastal andsid suurima osa ehk 51% ekspordist Eesti äriregistris registreeritud töötleva tööstusega tegelevad majandusüksused. Järgnesid hulgi- ja jaekaubandusega (26% ekspordist) ning veonduse ja laondusega (9%) tegelevad ettevõtted. Võrreldes 2021. aastaga kasvas mullu enim töötlevas tööstuses tootvate ettevõtete, elektrienergia ja gaasi varustamise ning hulgi- ja jaekaubandusega tegelevate ettevõtete eksport. Enim vähenes 2022. aastal veonduse ja laondusega tegelevate ettevõtete ekspordikäive.
Suurima impordikäibega olid hulgi- ja jaekaubandusega (54% Eesti koguimpordist), töötleva tööstusega (24%) ning elektrienergia ja gaasi varustamisega tegelevad (9%) importijad. Võrreldes 2021. aastaga kasvas enim hulgi- ja jaekaubanduse, elektrienergia ja gaasi varustamise ning töötleva tööstuse ettevõtete import. Sarnaselt ekspordile vähenes ka impordikäive mullu enim veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtetel.
Eesti eksport ja import elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisega samal tasemel
Eesti eksport elaniku kohta oli mullu 15 994 eurot, mis on Euroopa Liidu keskmisest (15 743 eurot) ligikaudu 250 euro võrra suurem. Import elaniku kohta oli Eestis 18 721 eurot, mis on EL-i keskmisest (18 671 eurot) umbes 50 euro võrra suurem. Eesti eksport ja import elaniku kohta on suurem kui lähiriikides Soomes, Leedus ja Lätis.
Kõige suurem oli eksport elaniku kohta sarnaselt 2021. aastale mullu Hollandis (52 324 eurot), Belgias (52 001 eurot) ja Iirimaal (40 211 eurot). Väikseim oli eksport elaniku kohta Küprosel (4 571 eurot), Maltal (5 227 eurot) ja Kreekas (4 830 eurot). Suurim kaupade import elaniku kohta oli eelmisel aastal Belgias (51 036 eurot), Hollandis (48 631 eurot) ja Luksemburgis (39 025 eurot). Väikseim import elaniku kohta oli Kreekas (6 622 eurot), Maltal (8 081 eurot) ja Rumeenias (8 896 eurot).
* Tegevusalade lõikes kajastatakse kaupade ekspordi- ja impordiandmed Eesti äriregistris olevate majandusüksuste tegevusalade järgi. Seal ei kajastu välisfirmade ega eraisikute poolt tehtud eksport ja import.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Uuri detailsemaid andmeid väliskaubandusrakendusest ja andmebaasist.