Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
„Põllumajanduses ei ole kõige tähtsam ressurss põllumajandusmaa, vaid tootja ise,“ tõdeb Remmelgamaa talu perenaine ja loomakasvatuse õpetaja Kaja Piirfeldt (38).
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 8% ja 2%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht kasvas tonnides 1%, kuid vähenes tonnkilomeetrites 10%.
Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal täpsustatud andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 2010. aasta I poolaastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 4,2 miljardit krooni ja võlatase 15 miljardit krooni.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.