Mullu kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport, kaubaveo maht vähenes
Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 8% ja 2%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht kasvas tonnides 1%, kuid vähenes tonnkilomeetrites 10%.
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2013. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 216 miljonit sõitjat, neist linnaliine (s.o linnaliinibusse, tramme ja trolle) ligi 175,8 miljonit sõitjat. Linnaliinidel kasvas sõitjate arv 2012. aastaga võrreldes kümnendiku. Linnatransporti arvestamata oli sõitjaid 40,3 miljonit, mis on 5% vähem kui aasta varem. Riigisisestel vedudel (v.a linnatransport) veeti 31,5 miljonit sõitjat ja keskmine sõidu pikkus oli 46 km. Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 8,8 miljonit ehk sama palju kui 2012. aastal ja keskmine sõidu pikkus oli 341 km.
Veondusettevõtete sõitjakäive oli 5,2 miljardit sõitjakilomeetrit. Riigisisene vedu andis 2,2 miljardit sõitjakilomeetrit ja jäi varasema aastaga samale tasemele. Sõitjakäive rahvusvahelistel vedudel kasvas aastaga 3%, ulatudes 3 miljardi sõitjakilomeetrini.
Eesti veondusettevõtted vedasid 2013. aastal 78,7 miljonit tonni kaupa, sellest enamiku raudteel ja maanteel. Riigisisestel vedudel veeti 44,4 ja rahvusvahelistel vedudel 34,3 miljonit tonni kaupa.
Veondusettevõtete veosekäive vähenes aastaga kümnendiku ja oli 12,4 miljardit tonnkilomeetrit. Veosekäive vähenes nii maantee-, raudtee- kui ka meretranspordiettevõtetel. Riigisisestel vedudel oli veosekäive 2,1 ja rahvusvaheliste vedudel 10,3 miljardit tonnkilomeetrit, mis oli vastavalt 7% enam ja 13% vähem kui 2012. aastal. Seega 2013. aastal rahvusvaheliste kaubavedude teekonna pikkus lühenes.
Eesti veondusettevõtete müügitulu oli 2013. aastal 2 miljardit eurot, mis on 5% enam kui aasta varem. Veoteenuseid müüdi 1,9 miljardi euro eest. Veondusettevõtted said üle poole tulust (1,1 miljard eurot) kauba- ja viiendiku (424 miljonit eurot) sõitjateveost. Varasema aastaga võrreldes vähenes tulu sõitjateveost 3%, kuid tulu kaubaveost kasvas 10%. 2013. aastal doteeriti sõitjatevedu 120 miljoni euro ulatuses, mis oli viiendiku rohkem kui aasta varem.
| Kokku | Maantee- transport | ..linnaliinid | Raudtee- transport | Mere- transport | Õhu- transport | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sõitjad, miljonit | 216,0 | 202,3 | 175,8 | 4,2 | 8,8 | 0,8 |
| ..rahvusvaheline vedu | 8,8 | 1,3 | - | 0,1 | 6,6 | 0,7 |
| Sõitjakäive, miljard skm | 5,2 | 2,6 | 0,8 | 0,2 | 1,3 | 1,1 |
| ..rahvusvaheline vedu | 3,0 | 0,6 | - | 0,0 | 1,2 | 1,1 |
| Kaubavedu, miljon tonni | 78,7 | 33,1 | - | 43,7 | 1,9 | 0,0 |
| ..rahvusvaheline vedu | 34,3 | 11,2 | - | 21,2 | 1,9 | 0,0 |
| Veosekäive, miljard tkm | 12,4 | 6,5 | - | 4,7 | 1,2 | 0,0 |
| ..rahvusvaheline vedu | 10,3 | 5,1 | - | 4,0 | 1,2 | 0,0 |
- Nähtust ei esinenud.
Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (skm). Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.
Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites (tkm). Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.