Mullu kulutused teadus- ja arendustegevusele vähenesid

Oli mõneti ootuspärane, et 2014. aastal teadus- ja arendustegevuse kulud jäid langustrendi, kuna suured investeeringud, mis tehti seoses õlitööstuse pilootprojekti käivitamisega aastatel 2010–2012, viisid Eesti kogukulutused teadus- ja arendustegevusele hüppeliselt kõrgele. Tehase käivitamisega 2013. aastal investeeringute osa hakkas vähenema ning selle järelmõju oli selgelt tunda ka 2014. aastal.

Pool 2014. aastal Eestis tehtud teadus-ja arendustegevuse kulutustest tuli riigieelarvest. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,87%.

Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) olid kulutused teadus- ja arendustegevusele 161,9 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem. Peamiselt mõjutas seda kõrgharidussektor, kus kulutused langesid eelmise aastaga võrreldes 8%.

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 124,8 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuste kogukuludest 44%. Kulutused vähenesid eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra ja seda põhiliselt investeeringute arvelt. Investeeringute osa ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kuludes oli 19%, mis on viimaste aastate madalaim. See on mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, kus investeerimisaktiivsus hakkas vähenema juba 2013. aastal ning 2014. aastal oli ettevõtete investeeringud kümnendiku võrra väiksemad kui aasta varem.

Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ehk teadus- ja arendustegevuste kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti oli 2014. aastal 1,44% ja see langes eelneva aastaga võrreldes 0,28 protsendipunkti võrra. Eurostati esialgsetel andmetel ei mahtunud Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja arendustegevuste intensiivsuse indeksi pingereas esikümnesse, kuid säilitas oma eelmise aasta positsiooni teise kümne alguses.

Võrreldes 2013. aastaga kasvas kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites teadus- ja arendustegevustega tegelevate töötajate arv 7517-lt 7562-le. Arvutatuna täistööaja ekvivalendina (ainult teadus-ja arendustegevusele kulutatud tööaja järgi) kasvas töötajate arv 3789-lt 3998-le. Täistööaja  ekvivalendi järgi on teadus- ja arendustegevuste töötajate arv peaaegu poole väiksem kui kokku, mis tähendab, et pea iga teine on otsinud lisatööd. Ka ettevõtlussektoris kasvas teadus- ja arendustegevuste töötajate arv (2767-lt 2930-le), samas täistööaja ekvivalendi järgi arvutatuna langes 2069-lt 1798-le. Teadus- ja arendustegevuste tööjõukulud jäid ettevõtlussektoris eelmise aasta tasemele.