Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.

Statistikaamet kutsub taas osalema Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia konkursil. Juba 13. korda välja antava preemiaga tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit. Palume bakalaureuse- ja magistritööde juhendajatel soovitada oma üliõpilastel konkursist osa võtta.

Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Tänasest, 21. märtsist sai alguse andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädal, mille jooksul ootab statistikaamet erinevate ürituste ning teavitustegevuste kaudu noori andmetarkust koguma. Selleaastase hariva ja kasuliku nädala üheks oluliseks teemaks on muu hulgas ka see, kuidas usaldusväärset teavet väärinfost eristada.

Haridus- ja noorteamet on koostöös statistikaametiga loonud noorteseire juhtimislaua, mis muudab noorte eluga seotud andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks.

Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 273 871 noort vanuses 7–26 aastat, mis on 20,6% kogurahvastikust. Noorte arv suurenes aastaga vaid Harju maakonnas.

Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.

Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?

Eestis on kõige aktiivsemad kultuuriharrastajad 10–24-aastased noored, kelle hulgas on populaarseim harrastus laulmine, teatab Statistikaamet.

Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud 15–24-aastased, kelle töötus kasvas 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kolm korda, teatab Statistikaamet.