Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa

Kõige rohkem elab noori Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas ning kõige vähem Põlva, Lääne ja Hiiu maakonnas. Protsentuaalselt kaotasid viimase aastaga kõige rohkem noori Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing ütleb, et viie aastaga on Eestis elavate noorte arv vähenenud ligi 5000 võrra. „Põhjuseks on see, et noorte vanuserühmast on kasvanud välja laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed. Lisaks jõuavad noorte vanuserühma lapsed, kes on sündinud 2012. aastal, mil Eestis nägi ilmavalgust ligi 4000 last vähem kui 20 aastat varem,“ lausub Maasing.

Mullu püsis noorte sisseränne Eestisse võrreldes 2018. aastaga sarnasel tasemel, siit lahkus aga ligi tuhat noort enam. „Eestisse asus 2019. aastal elama 4283 ja siit lahkus 3675 noort vanuses 7—26 aastat. Arvuliselt lahkus välismaale kõige rohkem noori Harjumaalt, kuid sinna tuli neid ka teistest riikidest palju asemele,“ lisab Maasing.

Riigisisese rände tulemusel võitsid eelmisel aastal noori vaid Harju (1358) ja Tartu (45) maakond. Kõige rohkem noori lahkus siserände tulemusel Ida-Viru, Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnast.

Statistikaamet kasutab Eesti püsielanike kindlakstegemisel residentsuse indeksit, mille eesmärk on selgitada välja elanikkond aasta alguse seisuga. Meetod arvestab peale registreeritud sünni, surma ning rändesündmuste ka registreerimata välja- ja tagasirändega. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.