Uudis
Uudis
KAART: kus asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter?
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
Uudis
Kiirstatistika: kiired andmed riigile olulistes valdkondades
Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.
Uudis
Eksperimentaalstatistika toetab tarku otsuseid
Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?
Uudis
Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Blogi
Kas raha teeb õnnelikuks?
Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.
Uudis
Sotsiaaltrendid 2016
ISBN 978-9985-74-605-9
Kakskeelne: eesti ja inglise
Formaat B5. 180 lk
Ilmus: 23.12.2016
Blogi
Eesti jõulukuused Euroopa kodudes
Eestis kasvatatud jõulupuud kaunistavad enim Taani, Suurbritannia ja Saksamaa kodusid. Mõned tuhanded jõuavad ka Iiri, Läti, Prantsusmaa, Soome, Rootsi, Poola, Leedu ja Hollandi kodudesse. Eksporditud jõulupuu hind jääb vahemikku 5–18 eurot.
Uudis
Eluaseme hinnaindeks III kvartalis tõusis
Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 7,4%, teatab Statistikaamet.
Uudis
Tootjahinnaindeks jätkas novembris tõusu
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet.
Uudis
Teenindussektori osatähtsus maakondades on suurenenud
Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.
Uudis
Eelmisel aastal koges suhtelist vaesust iga viies Eesti elanik
Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,4 protsendipunkti.
Blogi
Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda.
2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot).
Võrreldes 2014.
Blogi
Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda.
2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot).
Võrreldes 2014.
Uudis
Oktoobris peatus majutusettevõtetes rohkem turiste kui aasta eest
Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta oktoobris 267 000 sise- ja välisturisti, mida oli 7% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.
Uudis
III kvartali majanduskasvu vedasid transport, kaubandus ja energeetika
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,3%, teatab Statistikaamet. Enim panustas SKP kasvu transpordi tegevusala, kasvu toetasid ka kaubandus ja energeetika.
Uudis
Oktoobris toetas ekspordi kasvu Eesti päritolu toodete väljavedu
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi samale tasemele.