Oktoobris toetas ekspordi kasvu Eesti päritolu toodete väljavedu
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi samale tasemele.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 151 miljonit eurot (2015. aasta oktoobris 129 miljonit eurot).
Oktoobris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (16% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Mehhikosse ja Saksamaale (mõlemasse 15 miljonit eurot), peamiselt elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi ja Lätti.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Väljaveo suurenemist mõjutas optika-, mõõte-, kontroll- ja meditsiini-instrumentide (sh meditsiiniseadmed, mõõturid, termostaadid), elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ning mineraalsete toodete (sh mootoribensiin, põlevkiviõli) eksport. Vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning transpordivahendite eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas oktoobris 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade eksporti mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli, elektrienergia) ja elektriseadmete väljaveo suurenemine. Enim kahanes Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, sest vähem veeti välja teravilja ja kala, kuid samas suurenes kuivatatud herne väljavedu. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse, Togosse ja Rumeeniasse.
Oktoobris imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Hollandist (10%). Kõige rohkem, kaks korda, kasvas import Hollandist. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes veeti Hollandist rohkem sisse elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim kahanes import Soomest.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite sissevedu. Enim kahanes mineraalsete toodete sissevedu.
Käesoleva aasta oktoobris kasvasid ekspordihinnad 3% ja impordihinnad 1% võrra.
Võrreldes tänavu septembriga kahanes oktoobris eksport 7% ja import jäi samale tasemele.
Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
---|---|---|---|---|---|---|---|
Kokku | 1 029,0 | 100 | 2 | Kokku | 1 179,7 | 100 | 3 |
EL-28 | 766,6 | 74 | 0 | EL-28 | 992,4 | 84 | 5 |
EA-19 | 488,7 | 47 | 1 | EA-19 | 717,2 | 61 | 7 |
EL välised riigid | 262,4 | 26 | 9 | EL välised riigid | 187,3 | 16 | -3 |
1.Rootsi | 168,8 | 16 | -7 | 1.Soome | 144,4 | 12 | -17 |
2.Soome | 166,2 | 16 | 1 | 2.Saksamaa | 125,4 | 11 | 1 |
3.Läti | 92,4 | 9 | -12 | 3.Holland | 120,6 | 10 | - |
4.Saksamaa | 71,2 | 7 | 26 | 4.Leedu | 109,2 | 9 | 2 |
5.Venemaa | 70,0 | 7 | 8 | 5.Rootsi | 102,4 | 9 | 2 |
6.Leedu | 64,9 | 6 | 6 | 6.Läti | 100,1 | 8 | 1 |
7.Norra | 41,3 | 4 | -15 | 7.Poola | 79,9 | 7 | -6 |
8.Holland | 33,3 | 3 | -1 | 8.Venemaa | 62,4 | 5 | -1 |
9.Taani | 29,7 | 3 | -1 | 9.Hiina | 42,5 | 4 | 14 |
10.Suurbritannia | 26,0 | 3 | -11 | 10.Itaalia | 30,1 | 3 | 7 |
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
KOKKU | 1 029,0 | 100 | 2 | 1 179,7 | 100 | 3 | -150,8 |
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 102,1 | 10 | -14 | 127,4 | 11 | 1 | -25,3 |
Mineraalsed tooted (V) | 78,6 | 8 | 14 | 80,6 | 7 | -29 | -2,1 |
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 52,0 | 5 | 11 | 94,8 | 8 | 8 | -42,7 |
Kummi- ja plasttooted (VII) | 34,7 | 3 | -6 | 63,5 | 5 | 1 | -28,8 |
Puit ja puittooted (IX) | 109,5 | 11 | 7 | 37,1 | 3 | 9 | 72,4 |
Paber ja pabertooted (X) | 33,4 | 3 | 15 | 24,8 | 2 | -2 | 8,6 |
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 34,8 | 3 | 8 | 58,6 | 5 | 8 | -23,8 |
Metall ja metalltooted (XV) | 64,1 | 6 | -7 | 97,6 | 8 | 11 | -33,4 |
Mehaanilised masinad (84) | 74,4 | 7 | -3 | 108,7 | 9 | -2 | -34,3 |
Elektriseadmed (85) | 211,5 | 21 | 5 | 210,8 | 18 | -1 | 0,7 |
Transpordivahendid (XVII) | 62,2 | 6 | -14 | 152,2 | 13 | 40 | -90,0 |
Mitmesugused tööstustooted (XX) | 90,5 | 9 | -6 | 33,5 | 3 | 3 | 57,0 |
Muu | 81,0 | 8 | 36 | 90,2 | 8 | 10 | -9,3 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.11.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 21.11.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Alates 2016. aasta jaanuarist avaldab Statistikaamet iga kuu Eesti päritolu kaupade eksporti. Andmed on kättesaadavad statistika andmebaasis. Aegrida algab 2013. aastast.