Uudis

Kiirstatistika: kiired andmed riigile olulistes valdkondades

Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.
Loe edasi 2. september 2024
Uudis

Eksperimentaalstatistika toetab tarku otsuseid

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?
Loe edasi 2. september 2024
Uudis

Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Loe edasi 2. september 2024
Blogi

Uute ilmakodanike populaarsemad nimed

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.
Loe edasi 22. veebruar 2017
Blogi

Pingeridadest pingevabalt

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.
Loe edasi 21. veebruar 2017
Blogi

Kui palju on Eestis lapsi ja noori?

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.
Loe edasi 20. veebruar 2017
Blogi

Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt

Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?
Loe edasi 16. veebruar 2017
Blogi

Paindliku tööaja roll töö- ja pereelu ühitamisel

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?
Loe edasi 15. veebruar 2017
Uudis

Olukord tööturul püsib stabiilsena

Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.
Loe edasi 14. veebruar 2017
Blogi

Statistikanoppeid: veebruar

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab rahvaloenduse, rahvastikustatistika ja rahvastikuprognoosi andmeid. #kultuuriaasta #minaka
Loe edasi 13. veebruar 2017
Blogi

Naene mehe abi, mees naese tugi

Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.
Loe edasi 10. veebruar 2017
Blogi

Pensionite objektiivne vaade

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.
Loe edasi 8. veebruar 2017